Vestmik

et Omastavad asesõnad 2   »   sr Присвојне заменице 2

67 [kuuskümmend seitse]

Omastavad asesõnad 2

Omastavad asesõnad 2

67 [шездесет и седам]

67 [šezdeset i sedam]

Присвојне заменице 2

Prisvojne zamenice 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti serbia Mängi Rohkem
prillid нао--ле н______ н-о-а-е ------- наочале 0
n--č--e n______ n-o-a-e ------- naočale
Ta unustas oma prillid. Он--е з-бор-в-о -в------очале. О_ ј_ з________ с____ н_______ О- ј- з-б-р-в-о с-о-е н-о-а-е- ------------------------------ Он је заборавио своје наочале. 0
On-je z-b---v-o svo-e --o--l-. O_ j_ z________ s____ n_______ O- j- z-b-r-v-o s-o-e n-o-a-e- ------------------------------ On je zaboravio svoje naočale.
Kuhu ta siis oma prillid jättis? Ма--де-су--у н-оч---? М_ г__ с_ м_ н_______ М- г-е с- м- н-о-а-е- --------------------- Ма где су му наочале? 0
M- -de--u -- -a-č-l-? M_ g__ s_ m_ n_______ M- g-e s- m- n-o-a-e- --------------------- Ma gde su mu naočale?
kell сат с__ с-т --- сат 0
s-t s__ s-t --- sat
Ta kell on katki. Ње-ов-са---е-п-к--рен. Њ____ с__ ј_ п________ Њ-г-в с-т ј- п-к-а-е-. ---------------------- Његов сат је покварен. 0
N-egov--at -e-po--a-e-. N_____ s__ j_ p________ N-e-o- s-t j- p-k-a-e-. ----------------------- Njegov sat je pokvaren.
Kell ripub seinal. Са- в-си--а-зид-. С__ в___ н_ з____ С-т в-с- н- з-д-. ----------------- Сат виси на зиду. 0
Sat-vi-i--- z-du. S__ v___ n_ z____ S-t v-s- n- z-d-. ----------------- Sat visi na zidu.
pass па-ош п____ п-с-ш ----- пасош 0
p-soš p____ p-s-š ----- pasoš
Ta kaotas enda passi. О- -- --гу-и--свој пас-ш. О_ ј_ и______ с___ п_____ О- ј- и-г-б-о с-о- п-с-ш- ------------------------- Он је изгубио свој пасош. 0
O- je i---b-o-sv-j--a---. O_ j_ i______ s___ p_____ O- j- i-g-b-o s-o- p-s-š- ------------------------- On je izgubio svoj pasoš.
Kuhu ta siis enda passi jättis? Г-е -е--нд--ње--в-па-ош? Г__ ј_ о___ њ____ п_____ Г-е ј- о-д- њ-г-в п-с-ш- ------------------------ Где је онда његов пасош? 0
G-e-j- --d- nje-ov -aso-? G__ j_ o___ n_____ p_____ G-e j- o-d- n-e-o- p-s-š- ------------------------- Gde je onda njegov pasoš?
nad – nende о---–--и-о- ------в- / њих--о о__ – њ____ / њ_____ / њ_____ о-и – њ-х-в / њ-х-в- / њ-х-в- ----------------------------- они – њихов / њихова / њихово 0
o---–-nj--o- /-n--h--a-- -jiho-o o__ – n_____ / n______ / n______ o-i – n-i-o- / n-i-o-a / n-i-o-o -------------------------------- oni – njihov / njihova / njihovo
Need lapsed ei leia endi vanemaid. Де-а--е-мо-- н-ћ--њи-ове --д---ље. Д___ н_ м___ н___ њ_____ р________ Д-ц- н- м-г- н-ћ- њ-х-в- р-д-т-љ-. ---------------------------------- Деца не могу наћи њихове родитеље. 0
D----ne mo-u--ac-- --i-ov--ro-it----. D___ n_ m___ n___ n______ r_________ D-c- n- m-g- n-c-i n-i-o-e r-d-t-l-e- ------------------------------------- Deca ne mogu naći njihove roditelje.
Aga sealt nende vanemad tulevadki! А-и --о до-а-- -ихо----од-тељи! А__ е__ д_____ њ_____ р________ А-и е-о д-л-з- њ-х-в- р-д-т-љ-! ------------------------------- Али ето долазе њихови родитељи! 0
A-i et- dol--e --ih--- r-ditel-i! A__ e__ d_____ n______ r_________ A-i e-o d-l-z- n-i-o-i r-d-t-l-i- --------------------------------- Ali eto dolaze njihovi roditelji!
Teie – teie В--–-В-ш --В------В--е В_ – В__ / В___ / В___ В- – В-ш / В-ш- / В-ш- ---------------------- Ви – Ваш / Ваша / Ваше 0
Vi --Va- --V-ša------e V_ – V__ / V___ / V___ V- – V-š / V-š- / V-š- ---------------------- Vi – Vaš / Vaša / Vaše
Kuidas teie reis oli, härra Müller? К-к----- б--о-В--е--ут--а-е, -осп-дине М-л-р? К____ ј_ б___ В___ п________ г________ М_____ К-к-о ј- б-л- В-ш- п-т-в-њ-, г-с-о-и-е М-л-р- --------------------------------------------- Какво је било Ваше путовање, господине Милер? 0
Ka-vo-je--il---a---pu-o--n-e, gospo-in- Mil--? K____ j_ b___ V___ p_________ g________ M_____ K-k-o j- b-l- V-š- p-t-v-n-e- g-s-o-i-e M-l-r- ---------------------------------------------- Kakvo je bilo Vaše putovanje, gospodine Miler?
Kus on teie naine, härra Müller? Г-е-ј--Ва-а -е-а, го-----не Ми---? Г__ ј_ В___ ж____ г________ М_____ Г-е ј- В-ш- ж-н-, г-с-о-и-е М-л-р- ---------------------------------- Где је Ваша жена, господине Милер? 0
G-e-----aš--že-a- g-spo-ine -i-e-? G__ j_ V___ ž____ g________ M_____ G-e j- V-š- ž-n-, g-s-o-i-e M-l-r- ---------------------------------- Gde je Vaša žena, gospodine Miler?
Teie – teie В- - -а- /----- --Ва-е В_ – В__ / В___ / В___ В- – В-ш / В-ш- / В-ш- ---------------------- Ви – Ваш / Ваша / Ваше 0
V--– Va----V--a /-Va-e V_ – V__ / V___ / V___ V- – V-š / V-š- / V-š- ---------------------- Vi – Vaš / Vaša / Vaše
Kuidas teie reis oli, proua Schmidt? Как-- ---било -аш----тов---, гос-ођо Шмид-? К____ ј_ б___ В___ п________ г______ Ш_____ К-к-о ј- б-л- В-ш- п-т-в-њ-, г-с-о-о Ш-и-т- ------------------------------------------- Какво је било Ваше путовање, госпођо Шмидт? 0
K-kvo-je--i-- Vaše --to-anje---o--ođ---mi-t? K____ j_ b___ V___ p_________ g______ Š_____ K-k-o j- b-l- V-š- p-t-v-n-e- g-s-o-o Š-i-t- -------------------------------------------- Kakvo je bilo Vaše putovanje, gospođo Šmidt?
Kus on teie mees, proua Schmidt? Где-је-В---му-,--ос-о-о Шмид-? Г__ ј_ В__ м___ г______ Ш_____ Г-е ј- В-ш м-ж- г-с-о-о Ш-и-т- ------------------------------ Где је Ваш муж, госпођо Шмидт? 0
Gde-j- V-- -u-,-g-sp-đ-------? G__ j_ V__ m___ g______ Š_____ G-e j- V-š m-ž- g-s-o-o Š-i-t- ------------------------------ Gde je Vaš muž, gospođo Šmidt?

Rääkimise teeb võimalikuks geneetiline mutatsioon

Inimene on ainus elav olend Maal, kes oskab rääkida. See eristab teda loomadest ja taimedest. Loomulikult ka loomad ja taimed suhtlevad üksteisega. Kuid nad ei suhtle keeruliste silpidega keeles Aga miks inimene räägib? Rääkimiseks on vaja teatud füüsikalisi omadusi Need füüsikalised omadused on olemas vaid inimesel. Kuid see ei tähenda tingimata, et inimene need välja arendas. Evolutsioonis ei juhtu midagi põhjuseta. Mingil hetkel hakkas inimene rääkima. Me ei tea veel, millal see täpselt oli. Aga midagi pidi juhtuma, et inimene rääkima hakkas. Teadlased usuvad, et selle põhjuseks on geneetiline mutatsioon. Antropoloogid on võrrelnud erinevate elusolendite geneetilist materjali. On teada, et kõnet mõjutab üks konkreetne geen. Inimestel, kellel see geen on kahjustunud, on kõnehäired. Nad ei suuda ennast hästi väljendada ja nende jaoks on sõnu raske aeg mõista. See geeni uuriti inimestel, ahvidel ja hiirtel. Inimestel ja šimpansitel on see väga sarnane. Välja saab tuua vaid kaks väikest erinevust. Kuid need erinevused annavad oma olemasolust ajule märku. Koos teiste geenidega mõjutavad nad teatud aju protsesse. Seepärast suudavad inimesed rääkida ja ahvid ei suuda. Kuid inimkeele mõistatus ei ole veel lahendatud. Kõne tekkimiseks ei piisa vaid geeni mutatsioonist. Teadlased implanteerisid inimese geenivariandi hiirtele. See ei andnud neile rääkimisvõimet ... Aga nende piiksumine tegi üsna palju lärmi!