Vestmik

et Omastavad asesõnad 2   »   nl Possessief pronomen 2

67 [kuuskümmend seitse]

Omastavad asesõnad 2

Omastavad asesõnad 2

67 [zevenenzestig]

Possessief pronomen 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hollandi Mängi Rohkem
prillid d---ril d_ b___ d- b-i- ------- de bril 0
Ta unustas oma prillid. H----s zi-n b--l---rget-n. H__ i_ z___ b___ v________ H-j i- z-j- b-i- v-r-e-e-. -------------------------- Hij is zijn bril vergeten. 0
Kuhu ta siis oma prillid jättis? Waar ---t z-j--------a-? W___ l___ z___ b___ d___ W-a- l-g- z-j- b-i- d-n- ------------------------ Waar ligt zijn bril dan? 0
kell de-kl-k d_ k___ d- k-o- ------- de klok 0
Ta kell on katki. Z-jn h-rlog--i- kapot. Z___ h______ i_ k_____ Z-j- h-r-o-e i- k-p-t- ---------------------- Zijn horloge is kapot. 0
Kell ripub seinal. De-kl-k --ng---an -- ----. D_ k___ h____ a__ d_ m____ D- k-o- h-n-t a-n d- m-u-. -------------------------- De klok hangt aan de muur. 0
pass he--pa-po--t h__ p_______ h-t p-s-o-r- ------------ het paspoort 0
Ta kaotas enda passi. H-j is---j- pas---rt -er--ren. H__ i_ z___ p_______ v________ H-j i- z-j- p-s-o-r- v-r-o-e-. ------------------------------ Hij is zijn paspoort verloren. 0
Kuhu ta siis enda passi jättis? Wa-r-h--f---ij-z-------po-rt-dan? W___ h____ h__ z___ p_______ d___ W-a- h-e-t h-j z-j- p-s-o-r- d-n- --------------------------------- Waar heeft hij zijn paspoort dan? 0
nad – nende zij – hun z__ – h__ z-j – h-n --------- zij – hun 0
Need lapsed ei leia endi vanemaid. D- k----r-- -unnen -u--o------niet ---d--. D_ k_______ k_____ h__ o_____ n___ v______ D- k-n-e-e- k-n-e- h-n o-d-r- n-e- v-n-e-. ------------------------------------------ De kinderen kunnen hun ouders niet vinden. 0
Aga sealt nende vanemad tulevadki! M-ar---a- ko-en-hu---u-er--al--a-! M___ d___ k____ h__ o_____ a_ a___ M-a- d-a- k-m-n h-n o-d-r- a- a-n- ---------------------------------- Maar daar komen hun ouders al aan! 0
Teie – teie u-–-uw u – u_ u – u- ------ u – uw 0
Kuidas teie reis oli, härra Müller? Hoe-w----w ---s--m--e-r --l--r? H__ w__ u_ r____ m_____ M______ H-e w-s u- r-i-, m-n-e- M-l-e-? ------------------------------- Hoe was uw reis, meneer Müller? 0
Kus on teie naine, härra Müller? Wa-- is--w-v-ouw- me-ee---üll-r? W___ i_ u_ v_____ m_____ M______ W-a- i- u- v-o-w- m-n-e- M-l-e-? -------------------------------- Waar is uw vrouw, meneer Müller? 0
Teie – teie u-– uw u – u_ u – u- ------ u – uw 0
Kuidas teie reis oli, proua Schmidt? H----a- -w-r--s- -e-rou-------dt? H__ w__ u_ r____ m______ S_______ H-e w-s u- r-i-, m-v-o-w S-h-i-t- --------------------------------- Hoe was uw reis, mevrouw Schmidt? 0
Kus on teie mees, proua Schmidt? Wa-r is-uw man, -e--o-- -c-m---? W___ i_ u_ m___ m______ S_______ W-a- i- u- m-n- m-v-o-w S-h-i-t- -------------------------------- Waar is uw man, mevrouw Schmidt? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + hollandi (1-100) MP3 hollandi (1-100)
Videot ei leitud!

Rääkimise teeb võimalikuks geneetiline mutatsioon

Inimene on ainus elav olend Maal, kes oskab rääkida. See eristab teda loomadest ja taimedest. Loomulikult ka loomad ja taimed suhtlevad üksteisega. Kuid nad ei suhtle keeruliste silpidega keeles Aga miks inimene räägib? Rääkimiseks on vaja teatud füüsikalisi omadusi Need füüsikalised omadused on olemas vaid inimesel. Kuid see ei tähenda tingimata, et inimene need välja arendas. Evolutsioonis ei juhtu midagi põhjuseta. Mingil hetkel hakkas inimene rääkima. Me ei tea veel, millal see täpselt oli. Aga midagi pidi juhtuma, et inimene rääkima hakkas. Teadlased usuvad, et selle põhjuseks on geneetiline mutatsioon. Antropoloogid on võrrelnud erinevate elusolendite geneetilist materjali. On teada, et kõnet mõjutab üks konkreetne geen. Inimestel, kellel see geen on kahjustunud, on kõnehäired. Nad ei suuda ennast hästi väljendada ja nende jaoks on sõnu raske aeg mõista. See geeni uuriti inimestel, ahvidel ja hiirtel. Inimestel ja šimpansitel on see väga sarnane. Välja saab tuua vaid kaks väikest erinevust. Kuid need erinevused annavad oma olemasolust ajule märku. Koos teiste geenidega mõjutavad nad teatud aju protsesse. Seepärast suudavad inimesed rääkida ja ahvid ei suuda. Kuid inimkeele mõistatus ei ole veel lahendatud. Kõne tekkimiseks ei piisa vaid geeni mutatsioonist. Teadlased implanteerisid inimese geenivariandi hiirtele. See ei andnud neile rääkimisvõimet ... Aga nende piiksumine tegi üsna palju lärmi!