Vestmik

et Omastavad asesõnad 2   »   de Possessivpronomen 2

67 [kuuskümmend seitse]

Omastavad asesõnad 2

Omastavad asesõnad 2

67 [siebenundsechzig]

Possessivpronomen 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti saksa Mängi Rohkem
prillid die---ille d__ B_____ d-e B-i-l- ---------- die Brille 0
Ta unustas oma prillid. E- -------n-------e ---g-ss-n. E_ h__ s____ B_____ v_________ E- h-t s-i-e B-i-l- v-r-e-s-n- ------------------------------ Er hat seine Brille vergessen. 0
Kuhu ta siis oma prillid jättis? Wo --- e- --n-----ne-B---l-? W_ h__ e_ d___ s____ B______ W- h-t e- d-n- s-i-e B-i-l-? ---------------------------- Wo hat er denn seine Brille? 0
kell die--hr d__ U__ d-e U-r ------- die Uhr 0
Ta kell on katki. Se-ne-Uh- -st --put-. S____ U__ i__ k______ S-i-e U-r i-t k-p-t-. --------------------- Seine Uhr ist kaputt. 0
Kell ripub seinal. Di- U-r--ä--t a--de- --nd. D__ U__ h____ a_ d__ W____ D-e U-r h-n-t a- d-r W-n-. -------------------------- Die Uhr hängt an der Wand. 0
pass der -ass d__ P___ d-r P-s- -------- der Pass 0
Ta kaotas enda passi. Er hat --in------s-v-r--r-n. E_ h__ s_____ P___ v________ E- h-t s-i-e- P-s- v-r-o-e-. ---------------------------- Er hat seinen Pass verloren. 0
Kuhu ta siis enda passi jättis? Wo --- -- den- se--e----s-? W_ h__ e_ d___ s_____ P____ W- h-t e- d-n- s-i-e- P-s-? --------------------------- Wo hat er denn seinen Pass? 0
nad – nende s-e-–--hr s__ – i__ s-e – i-r --------- sie – ihr 0
Need lapsed ei leia endi vanemaid. D-- Ki-de---ö--e- ---e-E---rn--ic-t --n--n. D__ K_____ k_____ i___ E_____ n____ f______ D-e K-n-e- k-n-e- i-r- E-t-r- n-c-t f-n-e-. ------------------------------------------- Die Kinder können ihre Eltern nicht finden. 0
Aga sealt nende vanemad tulevadki! A-er-d- -o-m-- j-----e-El----! A___ d_ k_____ j_ i___ E______ A-e- d- k-m-e- j- i-r- E-t-r-! ------------------------------ Aber da kommen ja ihre Eltern! 0
Teie – teie S-- –-I-r S__ – I__ S-e – I-r --------- Sie – Ihr 0
Kuidas teie reis oli, härra Müller? Wi- ----I-r- -eis-- --rr--üll-r? W__ w__ I___ R_____ H___ M______ W-e w-r I-r- R-i-e- H-r- M-l-e-? -------------------------------- Wie war Ihre Reise, Herr Müller? 0
Kus on teie naine, härra Müller? Wo---t ---e---au, H--- -ü---r? W_ i__ I___ F____ H___ M______ W- i-t I-r- F-a-, H-r- M-l-e-? ------------------------------ Wo ist Ihre Frau, Herr Müller? 0
Teie – teie Sie-- -hr S__ – I__ S-e – I-r --------- Sie – Ihr 0
Kuidas teie reis oli, proua Schmidt? Wi----r ---e Reise---ra---c-m-dt? W__ w__ I___ R_____ F___ S_______ W-e w-r I-r- R-i-e- F-a- S-h-i-t- --------------------------------- Wie war Ihre Reise, Frau Schmidt? 0
Kus on teie mees, proua Schmidt? Wo---- I-- ----,--ra- -ch----? W_ i__ I__ M____ F___ S_______ W- i-t I-r M-n-, F-a- S-h-i-t- ------------------------------ Wo ist Ihr Mann, Frau Schmidt? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + saksa (1-100) MP3 saksa (1-100)
Videot ei leitud!

Rääkimise teeb võimalikuks geneetiline mutatsioon

Inimene on ainus elav olend Maal, kes oskab rääkida. See eristab teda loomadest ja taimedest. Loomulikult ka loomad ja taimed suhtlevad üksteisega. Kuid nad ei suhtle keeruliste silpidega keeles Aga miks inimene räägib? Rääkimiseks on vaja teatud füüsikalisi omadusi Need füüsikalised omadused on olemas vaid inimesel. Kuid see ei tähenda tingimata, et inimene need välja arendas. Evolutsioonis ei juhtu midagi põhjuseta. Mingil hetkel hakkas inimene rääkima. Me ei tea veel, millal see täpselt oli. Aga midagi pidi juhtuma, et inimene rääkima hakkas. Teadlased usuvad, et selle põhjuseks on geneetiline mutatsioon. Antropoloogid on võrrelnud erinevate elusolendite geneetilist materjali. On teada, et kõnet mõjutab üks konkreetne geen. Inimestel, kellel see geen on kahjustunud, on kõnehäired. Nad ei suuda ennast hästi väljendada ja nende jaoks on sõnu raske aeg mõista. See geeni uuriti inimestel, ahvidel ja hiirtel. Inimestel ja šimpansitel on see väga sarnane. Välja saab tuua vaid kaks väikest erinevust. Kuid need erinevused annavad oma olemasolust ajule märku. Koos teiste geenidega mõjutavad nad teatud aju protsesse. Seepärast suudavad inimesed rääkida ja ahvid ei suuda. Kuid inimkeele mõistatus ei ole veel lahendatud. Kõne tekkimiseks ei piisa vaid geeni mutatsioonist. Teadlased implanteerisid inimese geenivariandi hiirtele. See ei andnud neile rääkimisvõimet ... Aga nende piiksumine tegi üsna palju lärmi!