Vestmik

et Omastavad asesõnad 2   »   eo Posesivaj pronomoj 2

67 [kuuskümmend seitse]

Omastavad asesõnad 2

Omastavad asesõnad 2

67 [sesdek sep]

Posesivaj pronomoj 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti esperanto Mängi Rohkem
prillid la-o--lv-t-oj l_ o_________ l- o-u-v-t-o- ------------- la okulvitroj 0
Ta unustas oma prillid. Li -org---s-sia----k--vit-oj-. L_ f_______ s____ o___________ L- f-r-e-i- s-a-n o-u-v-t-o-n- ------------------------------ Li forgesis siajn okulvitrojn. 0
Kuhu ta siis oma prillid jättis? K-e-d-----m--i- si-jn o--l-i-rojn? K__ d_ l_ m____ s____ o___________ K-e d- l- m-t-s s-a-n o-u-v-t-o-n- ---------------------------------- Kie do li metis siajn okulvitrojn? 0
kell la ho-l-ĝo l_ h______ l- h-r-o-o ---------- la horloĝo 0
Ta kell on katki. L-- horloĝo d-fek-i--s. L__ h______ d__________ L-a h-r-o-o d-f-k-i-i-. ----------------------- Lia horloĝo difektiĝis. 0
Kell ripub seinal. La--o-l----pen-a----- l- mur-. L_ h______ p_____ s__ l_ m____ L- h-r-o-o p-n-a- s-r l- m-r-. ------------------------------ La horloĝo pendas sur la muro. 0
pass l- -a----to l_ p_______ l- p-s-o-t- ----------- la pasporto 0
Ta kaotas enda passi. Li---r--s --------por-on. L_ p_____ s___ p_________ L- p-r-i- s-a- p-s-o-t-n- ------------------------- Li perdis sian pasporton. 0
Kuhu ta siis enda passi jättis? K-e d--li---t-- -----pas--r---? K__ d_ l_ m____ s___ p_________ K-e d- l- m-t-s s-a- p-s-o-t-n- ------------------------------- Kie do li metis sian pasporton? 0
nad – nende i-- - -l-a i__ - i___ i-i - i-i- ---------- ili - ilia 0
Need lapsed ei leia endi vanemaid. L- inf-no--ne -ov-s -r-v---iajn -epa-ro--. L_ i______ n_ p____ t____ s____ g_________ L- i-f-n-j n- p-v-s t-o-i s-a-n g-p-t-o-n- ------------------------------------------ La infanoj ne povas trovi siajn gepatrojn. 0
Aga sealt nende vanemad tulevadki! Se--jen v---s-ili-j-g-----o-! S__ j__ v____ i____ g________ S-d j-n v-n-s i-i-j g-p-t-o-! ----------------------------- Sed jen venas iliaj gepatroj! 0
Teie – teie vi-- via v_ - v__ v- - v-a -------- vi - via 0
Kuidas teie reis oli, härra Müller? K-a ----- --- voj--o, S-njo-o-M--le-? K__ e____ v__ v______ S______ M______ K-a e-t-s v-a v-j-ĝ-, S-n-o-o M-l-e-? ------------------------------------- Kia estis via vojaĝo, Sinjoro Müller? 0
Kus on teie naine, härra Müller? K-e e--a---ia---z-n---Sin-oro-M-lle-? K__ e____ v__ e______ S______ M______ K-e e-t-s v-a e-z-n-, S-n-o-o M-l-e-? ------------------------------------- Kie estas via edzino, Sinjoro Müller? 0
Teie – teie v- - via v_ - v__ v- - v-a -------- vi - via 0
Kuidas teie reis oli, proua Schmidt? K-a-e--is v---vo--ĝo----n-ori-o S--m-dt? K__ e____ v__ v______ S________ S_______ K-a e-t-s v-a v-j-ĝ-, S-n-o-i-o S-h-i-t- ---------------------------------------- Kia estis via vojaĝo, Sinjorino Schmidt? 0
Kus on teie mees, proua Schmidt? Ki--es-----i--edzo--S---o---o-S---idt? K__ e____ v__ e____ S________ S_______ K-e e-t-s v-a e-z-, S-n-o-i-o S-h-i-t- -------------------------------------- Kie estas via edzo, Sinjorino Schmidt? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + esperanto (1-100) MP3 esperanto (1-100)
Videot ei leitud!

Rääkimise teeb võimalikuks geneetiline mutatsioon

Inimene on ainus elav olend Maal, kes oskab rääkida. See eristab teda loomadest ja taimedest. Loomulikult ka loomad ja taimed suhtlevad üksteisega. Kuid nad ei suhtle keeruliste silpidega keeles Aga miks inimene räägib? Rääkimiseks on vaja teatud füüsikalisi omadusi Need füüsikalised omadused on olemas vaid inimesel. Kuid see ei tähenda tingimata, et inimene need välja arendas. Evolutsioonis ei juhtu midagi põhjuseta. Mingil hetkel hakkas inimene rääkima. Me ei tea veel, millal see täpselt oli. Aga midagi pidi juhtuma, et inimene rääkima hakkas. Teadlased usuvad, et selle põhjuseks on geneetiline mutatsioon. Antropoloogid on võrrelnud erinevate elusolendite geneetilist materjali. On teada, et kõnet mõjutab üks konkreetne geen. Inimestel, kellel see geen on kahjustunud, on kõnehäired. Nad ei suuda ennast hästi väljendada ja nende jaoks on sõnu raske aeg mõista. See geeni uuriti inimestel, ahvidel ja hiirtel. Inimestel ja šimpansitel on see väga sarnane. Välja saab tuua vaid kaks väikest erinevust. Kuid need erinevused annavad oma olemasolust ajule märku. Koos teiste geenidega mõjutavad nad teatud aju protsesse. Seepärast suudavad inimesed rääkida ja ahvid ei suuda. Kuid inimkeele mõistatus ei ole veel lahendatud. Kõne tekkimiseks ei piisa vaid geeni mutatsioonist. Teadlased implanteerisid inimese geenivariandi hiirtele. See ei andnud neile rääkimisvõimet ... Aga nende piiksumine tegi üsna palju lärmi!