Vestmik

et Omastavad asesõnad 2   »   fi Posessiivipronominit 2

67 [kuuskümmend seitse]

Omastavad asesõnad 2

Omastavad asesõnad 2

67 [kuusikymmentäseitsemän]

Posessiivipronominit 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti soome Mängi Rohkem
prillid s--mäl-sit s_________ s-l-ä-a-i- ---------- silmälasit 0
Ta unustas oma prillid. H---un-ht--------asi-sa. H__ u_____ s____________ H-n u-o-t- s-l-ä-a-i-s-. ------------------------ Hän unohti silmälasinsa. 0
Kuhu ta siis oma prillid jättis? Mis---o--t--änen-l--i-sa? M____ o___ h____ l_______ M-s-ä o-a- h-n-n l-s-n-a- ------------------------- Missä ovat hänen lasinsa? 0
kell k---o k____ k-l-o ----- kello 0
Ta kell on katki. Hänen -ell--s- -- --kk-. H____ k_______ o_ r_____ H-n-n k-l-o-s- o- r-k-i- ------------------------ Hänen kellonsa on rikki. 0
Kell ripub seinal. K--lo --ik-uu --i-ällä. K____ r______ s________ K-l-o r-i-k-u s-i-ä-l-. ----------------------- Kello roikkuu seinällä. 0
pass passi p____ p-s-i ----- passi 0
Ta kaotas enda passi. Hän -n--ä--tt-n---pa--i---. H__ o_ h_________ p________ H-n o- h-v-t-ä-y- p-s-i-s-. --------------------------- Hän on hävittänyt passinsa. 0
Kuhu ta siis enda passi jättis? Mi--ä--n--ä-en--ass-n--? M____ o_ h____ p________ M-s-ä o- h-n-n p-s-i-s-? ------------------------ Missä on hänen passinsa? 0
nad – nende h-n-– hänen h__ – h____ h-n – h-n-n ----------- hän – hänen 0
Need lapsed ei leia endi vanemaid. L----t e---t-lö-dä va-h-mpi-an. L_____ e____ l____ v___________ L-p-e- e-v-t l-y-ä v-n-e-p-a-n- ------------------------------- Lapset eivät löydä vanhempiaan. 0
Aga sealt nende vanemad tulevadki! Mu-t- t-o----v--he--at t--e--t--n! M____ t_____ v________ t__________ M-t-a t-o-t- v-n-e-m-t t-l-v-t-i-! ---------------------------------- Mutta tuolta vanhemmat tulevatkin! 0
Teie – teie te-- te-d---(t--tit--l-m--to) t_ – t_____ (________________ t- – t-i-ä- (-e-t-t-e-y-u-t-) ----------------------------- te – teidän (teitittelymuoto) 0
Kuidas teie reis oli, härra Müller? Mill-ine--t-idä- m-tk---- ol----e-r- ----e-? M________ t_____ m_______ o___ h____ M______ M-l-a-n-n t-i-ä- m-t-a-n- o-i- h-r-a M-l-e-? -------------------------------------------- Millainen teidän matkanne oli, herra Müller? 0
Kus on teie naine, härra Müller? M---- va---nn- --, ------M-ll-r? M____ v_______ o__ h____ M______ M-s-ä v-i-o-n- o-, h-r-a M-l-e-? -------------------------------- Missä vaimonne on, herra Müller? 0
Teie – teie te ---e---n-(---tit-----uoto) t_ – t_____ (________________ t- – t-i-ä- (-e-t-t-e-y-u-t-) ----------------------------- te – teidän (teitittelymuoto) 0
Kuidas teie reis oli, proua Schmidt? Mi--a-n-n-m-tk--ne-o--, -o-v- -chmi--? M________ m_______ o___ r____ S_______ M-l-a-n-n m-t-a-n- o-i- r-u-a S-h-i-t- -------------------------------------- Millainen matkanne oli, rouva Schmidt? 0
Kus on teie mees, proua Schmidt? Mi-sä m-ehe----on,-r--v- -c-m---? M____ m_______ o__ r____ S_______ M-s-ä m-e-e-n- o-, r-u-a S-h-i-t- --------------------------------- Missä miehenne on, rouva Schmidt? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + soome (1-100) MP3 soome (1-100)
Videot ei leitud!

Rääkimise teeb võimalikuks geneetiline mutatsioon

Inimene on ainus elav olend Maal, kes oskab rääkida. See eristab teda loomadest ja taimedest. Loomulikult ka loomad ja taimed suhtlevad üksteisega. Kuid nad ei suhtle keeruliste silpidega keeles Aga miks inimene räägib? Rääkimiseks on vaja teatud füüsikalisi omadusi Need füüsikalised omadused on olemas vaid inimesel. Kuid see ei tähenda tingimata, et inimene need välja arendas. Evolutsioonis ei juhtu midagi põhjuseta. Mingil hetkel hakkas inimene rääkima. Me ei tea veel, millal see täpselt oli. Aga midagi pidi juhtuma, et inimene rääkima hakkas. Teadlased usuvad, et selle põhjuseks on geneetiline mutatsioon. Antropoloogid on võrrelnud erinevate elusolendite geneetilist materjali. On teada, et kõnet mõjutab üks konkreetne geen. Inimestel, kellel see geen on kahjustunud, on kõnehäired. Nad ei suuda ennast hästi väljendada ja nende jaoks on sõnu raske aeg mõista. See geeni uuriti inimestel, ahvidel ja hiirtel. Inimestel ja šimpansitel on see väga sarnane. Välja saab tuua vaid kaks väikest erinevust. Kuid need erinevused annavad oma olemasolust ajule märku. Koos teiste geenidega mõjutavad nad teatud aju protsesse. Seepärast suudavad inimesed rääkida ja ahvid ei suuda. Kuid inimkeele mõistatus ei ole veel lahendatud. Kõne tekkimiseks ei piisa vaid geeni mutatsioonist. Teadlased implanteerisid inimese geenivariandi hiirtele. See ei andnud neile rääkimisvõimet ... Aga nende piiksumine tegi üsna palju lärmi!