Vestmik

et Omastavad asesõnad 2   »   da Possessivpronominer 2

67 [kuuskümmend seitse]

Omastavad asesõnad 2

Omastavad asesõnad 2

67 [syvogtres]

Possessivpronominer 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
prillid bri-le-ne b________ b-i-l-r-e --------- brillerne 0
Ta unustas oma prillid. H-n -ar-g---t--i-e -ril--r. H__ h__ g____ s___ b_______ H-n h-r g-e-t s-n- b-i-l-r- --------------------------- Han har glemt sine briller. 0
Kuhu ta siis oma prillid jättis? Hvo- -ar-------- si-e --i-le-? H___ h__ h__ d__ s___ b_______ H-o- h-r h-n d-g s-n- b-i-l-r- ------------------------------ Hvor har han dog sine briller? 0
kell u-et u___ u-e- ---- uret 0
Ta kell on katki. Ha-s--r-e- i s------. H___ u_ e_ i s_______ H-n- u- e- i s-y-k-r- --------------------- Hans ur er i stykker. 0
Kell ripub seinal. U--- h----- p---ægg-n. U___ h_____ p_ v______ U-e- h-n-e- p- v-g-e-. ---------------------- Uret hænger på væggen. 0
pass p-s-et p_____ p-s-e- ------ passet 0
Ta kaotas enda passi. H-----r m--t-t-sit--as. H__ h__ m_____ s__ p___ H-n h-r m-s-e- s-t p-s- ----------------------- Han har mistet sit pas. 0
Kuhu ta siis enda passi jättis? H--- ha--h-n d-g--i---a-? H___ h__ h__ d__ s__ p___ H-o- h-r h-n d-g s-t p-s- ------------------------- Hvor har han dog sit pas? 0
nad – nende h-------n-es h__ – h_____ h-n – h-n-e- ------------ hun – hendes 0
Need lapsed ei leia endi vanemaid. B-r-ene kan-ik------d---er---for--dr-. B______ k__ i___ f____ d____ f________ B-r-e-e k-n i-k- f-n-e d-r-s f-r-l-r-. -------------------------------------- Børnene kan ikke finde deres forældre. 0
Aga sealt nende vanemad tulevadki! Me- der ko-m-r -e-es f-ræl-re -o! M__ d__ k_____ d____ f_______ j__ M-n d-r k-m-e- d-r-s f-r-l-r- j-! --------------------------------- Men der kommer deres forældre jo! 0
Teie – teie D--- Deres D_ – D____ D- – D-r-s ---------- De – Deres 0
Kuidas teie reis oli, härra Müller? Hv---an --r ---e------e, --- M-l--r? H______ v__ D____ r_____ h__ M______ H-o-d-n v-r D-r-s r-j-e- h-. M-l-e-? ------------------------------------ Hvordan var Deres rejse, hr. Müller? 0
Kus on teie naine, härra Müller? H--r-e--D-r-- -o--- -r----ller? H___ e_ D____ k____ h__ M______ H-o- e- D-r-s k-n-, h-. M-l-e-? ------------------------------- Hvor er Deres kone, hr. Müller? 0
Teie – teie D------res D_ – D____ D- – D-r-s ---------- De – Deres 0
Kuidas teie reis oli, proua Schmidt? Hv----n -ar --r-s-rej-e, fru Sch--dt? H______ v__ D____ r_____ f__ S_______ H-o-d-n v-r D-r-s r-j-e- f-u S-h-i-t- ------------------------------------- Hvordan var Deres rejse, fru Schmidt? 0
Kus on teie mees, proua Schmidt? H--r -r -ere- --nd, fru---h---t? H___ e_ D____ m____ f__ S_______ H-o- e- D-r-s m-n-, f-u S-h-i-t- -------------------------------- Hvor er Deres mand, fru Schmidt? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + taani (1-100) MP3 taani (1-100)
Videot ei leitud!

Rääkimise teeb võimalikuks geneetiline mutatsioon

Inimene on ainus elav olend Maal, kes oskab rääkida. See eristab teda loomadest ja taimedest. Loomulikult ka loomad ja taimed suhtlevad üksteisega. Kuid nad ei suhtle keeruliste silpidega keeles Aga miks inimene räägib? Rääkimiseks on vaja teatud füüsikalisi omadusi Need füüsikalised omadused on olemas vaid inimesel. Kuid see ei tähenda tingimata, et inimene need välja arendas. Evolutsioonis ei juhtu midagi põhjuseta. Mingil hetkel hakkas inimene rääkima. Me ei tea veel, millal see täpselt oli. Aga midagi pidi juhtuma, et inimene rääkima hakkas. Teadlased usuvad, et selle põhjuseks on geneetiline mutatsioon. Antropoloogid on võrrelnud erinevate elusolendite geneetilist materjali. On teada, et kõnet mõjutab üks konkreetne geen. Inimestel, kellel see geen on kahjustunud, on kõnehäired. Nad ei suuda ennast hästi väljendada ja nende jaoks on sõnu raske aeg mõista. See geeni uuriti inimestel, ahvidel ja hiirtel. Inimestel ja šimpansitel on see väga sarnane. Välja saab tuua vaid kaks väikest erinevust. Kuid need erinevused annavad oma olemasolust ajule märku. Koos teiste geenidega mõjutavad nad teatud aju protsesse. Seepärast suudavad inimesed rääkida ja ahvid ei suuda. Kuid inimkeele mõistatus ei ole veel lahendatud. Kõne tekkimiseks ei piisa vaid geeni mutatsioonist. Teadlased implanteerisid inimese geenivariandi hiirtele. See ei andnud neile rääkimisvõimet ... Aga nende piiksumine tegi üsna palju lärmi!