Vestmik

et Omastavad asesõnad 2   »   sl Svojilni zaimki 2

67 [kuuskümmend seitse]

Omastavad asesõnad 2

Omastavad asesõnad 2

67 [sedeminšestdeset]

Svojilni zaimki 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
prillid o-a-a o____ o-a-a ----- očala 0
Ta unustas oma prillid. P-z-b-l je--voj--oča--. P______ j_ s____ o_____ P-z-b-l j- s-o-a o-a-a- ----------------------- Pozabil je svoja očala. 0
Kuhu ta siis oma prillid jättis? Kje n-k---ma-svo-- -čal-? K__ n___ i__ s____ o_____ K-e n-k- i-a s-o-a o-a-a- ------------------------- Kje neki ima svoja očala? 0
kell ura u__ u-a --- ura 0
Ta kell on katki. N-e-ov- --a j--p-k-a-jen-. N______ u__ j_ p__________ N-e-o-a u-a j- p-k-a-j-n-. -------------------------- Njegova ura je pokvarjena. 0
Kell ripub seinal. U---v-s- ---s----. U__ v___ n_ s_____ U-a v-s- n- s-e-i- ------------------ Ura visi na steni. 0
pass potni ---t p____ l___ p-t-i l-s- ---------- potni list 0
Ta kaotas enda passi. O- je iz--b----voj--otn- -is-. O_ j_ i______ s___ p____ l____ O- j- i-g-b-l s-o- p-t-i l-s-. ------------------------------ On je izgubil svoj potni list. 0
Kuhu ta siis enda passi jättis? Le k---im----oj-potn- -is-? L_ k__ i__ s___ p____ l____ L- k-e i-a s-o- p-t-i l-s-? --------------------------- Le kje ima svoj potni list? 0
nad – nende on--– -jihov o__ – n_____ o-i – n-i-o- ------------ oni – njihov 0
Need lapsed ei leia endi vanemaid. O--oci--e------- najt- ----ih -------. O_____ n_ m_____ n____ s_____ s_______ O-r-c- n- m-r-j- n-j-i s-o-i- s-a-š-v- -------------------------------------- Otroci ne morejo najti svojih staršev. 0
Aga sealt nende vanemad tulevadki! Am-a-- gl--- --iha--j- nj------st---i! A_____ g____ p________ n______ s______ A-p-k- g-e-, p-i-a-a-o n-i-o-i s-a-š-! -------------------------------------- Ampak, glej, prihajajo njihovi starši! 0
Teie – teie vi-– -aš v_ – v__ v- – v-š -------- vi – vaš 0
Kuidas teie reis oli, härra Müller? K--o -----e i-----n--p--ov-nju,-g----d-M----r? K___ s__ s_ i____ n_ p_________ g_____ M______ K-k- s-e s- i-e-i n- p-t-v-n-u- g-s-o- M-l-e-? ---------------------------------------------- Kako ste se imeli na potovanju, gospod Müller? 0
Kus on teie naine, härra Müller? Kje -- vaš- --na,--osp-d -ü-l--? K__ j_ v___ ž____ g_____ M______ K-e j- v-š- ž-n-, g-s-o- M-l-e-? -------------------------------- Kje je vaša žena, gospod Müller? 0
Teie – teie o-- - n-en o__ – n___ o-a – n-e- ---------- ona – njen 0
Kuidas teie reis oli, proua Schmidt? Ka--------- i-e-i--- potov-n-u, -os-a Sch----? K___ s__ s_ i____ n_ p_________ g____ S_______ K-k- s-e s- i-e-i n- p-t-v-n-u- g-s-a S-h-i-t- ---------------------------------------------- Kako ste se imeli na potovanju, gospa Schmidt? 0
Kus on teie mees, proua Schmidt? Kj- -e-v----o---g-sp--S-hmi--? K__ j_ v__ m___ g____ S_______ K-e j- v-š m-ž- g-s-a S-h-i-t- ------------------------------ Kje je vaš mož, gospa Schmidt? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + sloveeni (1-100) MP3 sloveeni (1-100)
Videot ei leitud!

Rääkimise teeb võimalikuks geneetiline mutatsioon

Inimene on ainus elav olend Maal, kes oskab rääkida. See eristab teda loomadest ja taimedest. Loomulikult ka loomad ja taimed suhtlevad üksteisega. Kuid nad ei suhtle keeruliste silpidega keeles Aga miks inimene räägib? Rääkimiseks on vaja teatud füüsikalisi omadusi Need füüsikalised omadused on olemas vaid inimesel. Kuid see ei tähenda tingimata, et inimene need välja arendas. Evolutsioonis ei juhtu midagi põhjuseta. Mingil hetkel hakkas inimene rääkima. Me ei tea veel, millal see täpselt oli. Aga midagi pidi juhtuma, et inimene rääkima hakkas. Teadlased usuvad, et selle põhjuseks on geneetiline mutatsioon. Antropoloogid on võrrelnud erinevate elusolendite geneetilist materjali. On teada, et kõnet mõjutab üks konkreetne geen. Inimestel, kellel see geen on kahjustunud, on kõnehäired. Nad ei suuda ennast hästi väljendada ja nende jaoks on sõnu raske aeg mõista. See geeni uuriti inimestel, ahvidel ja hiirtel. Inimestel ja šimpansitel on see väga sarnane. Välja saab tuua vaid kaks väikest erinevust. Kuid need erinevused annavad oma olemasolust ajule märku. Koos teiste geenidega mõjutavad nad teatud aju protsesse. Seepärast suudavad inimesed rääkida ja ahvid ei suuda. Kuid inimkeele mõistatus ei ole veel lahendatud. Kõne tekkimiseks ei piisa vaid geeni mutatsioonist. Teadlased implanteerisid inimese geenivariandi hiirtele. See ei andnud neile rääkimisvõimet ... Aga nende piiksumine tegi üsna palju lärmi!