Vestmik

et Omastavad asesõnad 2   »   nn Eigedomspronomen 2

67 [kuuskümmend seitse]

Omastavad asesõnad 2

Omastavad asesõnad 2

67 [sekstisju]

Eigedomspronomen 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
prillid brill--e b_______ b-i-l-n- -------- brillene 0
Ta unustas oma prillid. Ha- -a-----ymt br---e-e -in-. H__ h__ g_____ b_______ s____ H-n h-r g-ø-m- b-i-l-n- s-n-. ----------------------------- Han har gløymt brillene sine. 0
Kuhu ta siis oma prillid jättis? K-ar --r-han-b--ll-n--s--e, då? K___ h__ h__ b_______ s____ d__ K-a- h-r h-n b-i-l-n- s-n-, d-? ------------------------------- Kvar har han brillene sine, då? 0
kell klok-a k_____ k-o-k- ------ klokka 0
Ta kell on katki. K---k---a-- e- -yde----. K_____ h___ e_ ø________ K-o-k- h-n- e- ø-d-l-g-. ------------------------ Klokka hans er øydelagt. 0
Kell ripub seinal. Klokk- he-g -----g-e-. K_____ h___ p_ v______ K-o-k- h-n- p- v-g-e-. ---------------------- Klokka heng på veggen. 0
pass pass-t p_____ p-s-e- ------ passet 0
Ta kaotas enda passi. Han---r-mi--a p-s-et s-tt. H__ h__ m____ p_____ s____ H-n h-r m-s-a p-s-e- s-t-. -------------------------- Han har mista passet sitt. 0
Kuhu ta siis enda passi jättis? K-ar ha- -a----s--t s---,--å? K___ h__ h__ p_____ s____ d__ K-a- h-r h-n p-s-e- s-t-, d-? ----------------------------- Kvar har han passet sitt, då? 0
nad – nende de----d-ira d__ - d____ d-i - d-i-a ----------- dei - deira 0
Need lapsed ei leia endi vanemaid. B-rna-k-- ik--e -in---f-r---r- s---. B____ k__ i____ f____ f_______ s____ B-r-a k-n i-k-e f-n-e f-r-l-r- s-n-. ------------------------------------ Borna kan ikkje finne foreldra sine. 0
Aga sealt nende vanemad tulevadki! M-n d-r-e- f-r--dra de-r-! M__ d__ e_ f_______ d_____ M-n d-r e- f-r-l-r- d-i-a- -------------------------- Men der er foreldra deira! 0
Teie – teie d--- -in d_ - d__ d- - d-n -------- du - din 0
Kuidas teie reis oli, härra Müller? Kor-----va- ----n----, herr Mø--er? K______ v__ t____ d___ h___ M______ K-r-e-s v-r t-r-n d-n- h-r- M-l-e-? ----------------------------------- Korleis var turen din, herr Møller? 0
Kus on teie naine, härra Müller? K-ar e- -o-a-d-? K___ e_ k___ d__ K-a- e- k-n- d-? ---------------- Kvar er kona di? 0
Teie – teie du-- --n d_ - d__ d- - d-n -------- du - din 0
Kuidas teie reis oli, proua Schmidt? Kor-e-----r-t--en d--- fr--S--dt? K______ v__ t____ d___ f__ S_____ K-r-e-s v-r t-r-n d-n- f-u S-i-t- --------------------------------- Korleis var turen din, fru Smidt? 0
Kus on teie mees, proua Schmidt? K-a- -- ---n-n ---, f-u -m-d-? K___ e_ m_____ d___ f__ S_____ K-a- e- m-n-e- d-n- f-u S-i-t- ------------------------------ Kvar er mannen din, fru Smidt? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + nynorsk (1-100) MP3 nynorsk (1-100)
Videot ei leitud!

Rääkimise teeb võimalikuks geneetiline mutatsioon

Inimene on ainus elav olend Maal, kes oskab rääkida. See eristab teda loomadest ja taimedest. Loomulikult ka loomad ja taimed suhtlevad üksteisega. Kuid nad ei suhtle keeruliste silpidega keeles Aga miks inimene räägib? Rääkimiseks on vaja teatud füüsikalisi omadusi Need füüsikalised omadused on olemas vaid inimesel. Kuid see ei tähenda tingimata, et inimene need välja arendas. Evolutsioonis ei juhtu midagi põhjuseta. Mingil hetkel hakkas inimene rääkima. Me ei tea veel, millal see täpselt oli. Aga midagi pidi juhtuma, et inimene rääkima hakkas. Teadlased usuvad, et selle põhjuseks on geneetiline mutatsioon. Antropoloogid on võrrelnud erinevate elusolendite geneetilist materjali. On teada, et kõnet mõjutab üks konkreetne geen. Inimestel, kellel see geen on kahjustunud, on kõnehäired. Nad ei suuda ennast hästi väljendada ja nende jaoks on sõnu raske aeg mõista. See geeni uuriti inimestel, ahvidel ja hiirtel. Inimestel ja šimpansitel on see väga sarnane. Välja saab tuua vaid kaks väikest erinevust. Kuid need erinevused annavad oma olemasolust ajule märku. Koos teiste geenidega mõjutavad nad teatud aju protsesse. Seepärast suudavad inimesed rääkida ja ahvid ei suuda. Kuid inimkeele mõistatus ei ole veel lahendatud. Kõne tekkimiseks ei piisa vaid geeni mutatsioonist. Teadlased implanteerisid inimese geenivariandi hiirtele. See ei andnud neile rääkimisvõimet ... Aga nende piiksumine tegi üsna palju lärmi!