Vestmik

et Omastavad asesõnad 2   »   sv Possessiva pronomen 2

67 [kuuskümmend seitse]

Omastavad asesõnad 2

Omastavad asesõnad 2

67 [sextiosju]

Possessiva pronomen 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
prillid gl---g--en g_________ g-a-ö-o-e- ---------- glasögonen 0
Ta unustas oma prillid. H-n--a---lö-- -i-----asö-o-. H__ h__ g____ s___ g________ H-n h-r g-ö-t s-n- g-a-ö-o-. ---------------------------- Han har glömt sina glasögon. 0
Kuhu ta siis oma prillid jättis? V----ar--a--s-n- --asö-on--å? V__ h__ h__ s___ g_______ d__ V-r h-r h-n s-n- g-a-ö-o- d-? ----------------------------- Var har han sina glasögon då? 0
kell kl--k-n k______ k-o-k-n ------- klockan 0
Ta kell on katki. H--s--l--ka--- -ön-e-. H___ k_____ ä_ s______ H-n- k-o-k- ä- s-n-e-. ---------------------- Hans klocka är sönder. 0
Kell ripub seinal. K--ckan hän--r p- v-ggen. K______ h_____ p_ v______ K-o-k-n h-n-e- p- v-g-e-. ------------------------- Klockan hänger på väggen. 0
pass p--s-t p_____ p-s-e- ------ passet 0
Ta kaotas enda passi. Ha--ha--fö-lor-- -itt-p--s. H__ h__ f_______ s___ p____ H-n h-r f-r-o-a- s-t- p-s-. --------------------------- Han har förlorat sitt pass. 0
Kuhu ta siis enda passi jättis? Va- har-han -------ss---? V__ h__ h__ s___ p___ d__ V-r h-r h-n s-t- p-s- d-? ------------------------- Var har han sitt pass då? 0
nad – nende d--–-d-ras,-s--a d_ – d_____ s___ d- – d-r-s- s-n- ---------------- de – deras, sina 0
Need lapsed ei leia endi vanemaid. Ba-nen---- --t--h--ta--i-a f---l-ra-. B_____ k__ i___ h____ s___ f_________ B-r-e- k-n i-t- h-t-a s-n- f-r-l-r-r- ------------------------------------- Barnen kan inte hitta sina föräldrar. 0
Aga sealt nende vanemad tulevadki! M-n -ä- --mm-- j- deras fö---d-ar! M__ d__ k_____ j_ d____ f_________ M-n d-r k-m-e- j- d-r-s f-r-l-r-r- ---------------------------------- Men där kommer ju deras föräldrar! 0
Teie – teie N- - Er N_ – E_ N- – E- ------- Ni – Er 0
Kuidas teie reis oli, härra Müller? H---v-- -r---sa,-herr -ülle-? H__ v__ e_ r____ h___ M______ H-r v-r e- r-s-, h-r- M-l-e-? ----------------------------- Hur var er resa, herr Müller? 0
Kus on teie naine, härra Müller? Va--är -r -r-- he-- Müller? V__ ä_ e_ f___ h___ M______ V-r ä- e- f-u- h-r- M-l-e-? --------------------------- Var är er fru, herr Müller? 0
Teie – teie Ni - -r N_ – E_ N- – E- ------- Ni – Er 0
Kuidas teie reis oli, proua Schmidt? H-r-v-- -r resa,-f-u S-----t? H__ v__ e_ r____ f__ S_______ H-r v-r e- r-s-, f-u S-h-i-t- ----------------------------- Hur var er resa, fru Schmidt? 0
Kus on teie mees, proua Schmidt? V-r-är e--man- fr--S--m---? V__ ä_ e_ m___ f__ S_______ V-r ä- e- m-n- f-u S-h-i-t- --------------------------- Var är er man, fru Schmidt? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + rootsi (1-100) MP3 rootsi (1-100)
Videot ei leitud!

Rääkimise teeb võimalikuks geneetiline mutatsioon

Inimene on ainus elav olend Maal, kes oskab rääkida. See eristab teda loomadest ja taimedest. Loomulikult ka loomad ja taimed suhtlevad üksteisega. Kuid nad ei suhtle keeruliste silpidega keeles Aga miks inimene räägib? Rääkimiseks on vaja teatud füüsikalisi omadusi Need füüsikalised omadused on olemas vaid inimesel. Kuid see ei tähenda tingimata, et inimene need välja arendas. Evolutsioonis ei juhtu midagi põhjuseta. Mingil hetkel hakkas inimene rääkima. Me ei tea veel, millal see täpselt oli. Aga midagi pidi juhtuma, et inimene rääkima hakkas. Teadlased usuvad, et selle põhjuseks on geneetiline mutatsioon. Antropoloogid on võrrelnud erinevate elusolendite geneetilist materjali. On teada, et kõnet mõjutab üks konkreetne geen. Inimestel, kellel see geen on kahjustunud, on kõnehäired. Nad ei suuda ennast hästi väljendada ja nende jaoks on sõnu raske aeg mõista. See geeni uuriti inimestel, ahvidel ja hiirtel. Inimestel ja šimpansitel on see väga sarnane. Välja saab tuua vaid kaks väikest erinevust. Kuid need erinevused annavad oma olemasolust ajule märku. Koos teiste geenidega mõjutavad nad teatud aju protsesse. Seepärast suudavad inimesed rääkida ja ahvid ei suuda. Kuid inimkeele mõistatus ei ole veel lahendatud. Kõne tekkimiseks ei piisa vaid geeni mutatsioonist. Teadlased implanteerisid inimese geenivariandi hiirtele. See ei andnud neile rääkimisvõimet ... Aga nende piiksumine tegi üsna palju lärmi!