Vestmik

et vajama – tahtma   »   eo bezoni - voli

69 [kuuskümmend üheksa]

vajama – tahtma

vajama – tahtma

69 [sesdek naŭ]

bezoni - voli

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti esperanto Mängi Rohkem
Mul on vaja voodit. M---ezo-as l-ton. M_ b______ l_____ M- b-z-n-s l-t-n- ----------------- Mi bezonas liton. 0
Ma tahan magada. Mi v-la- --rmi. M_ v____ d_____ M- v-l-s d-r-i- --------------- Mi volas dormi. 0
Kas siin on voodit? Ĉu e--a- li-o ĉ-----? Ĉ_ e____ l___ ĉ______ Ĉ- e-t-s l-t- ĉ---i-? --------------------- Ĉu estas lito ĉi-tie? 0
Mul on vaja lampi. M------n-s-l--po-. M_ b______ l______ M- b-z-n-s l-m-o-. ------------------ Mi bezonas lampon. 0
Ma tahan lugeda. Mi vo----le--. M_ v____ l____ M- v-l-s l-g-. -------------- Mi volas legi. 0
Kas siin on lampi? Ĉu-estas l-m---ĉi-ti-? Ĉ_ e____ l____ ĉ______ Ĉ- e-t-s l-m-o ĉ---i-? ---------------------- Ĉu estas lampo ĉi-tie? 0
Mul on vaja telefoni. Mi---z--as tel-fo--n. M_ b______ t_________ M- b-z-n-s t-l-f-n-n- --------------------- Mi bezonas telefonon. 0
Ma tahan helistada. Mi--olas---l---ni. M_ v____ t________ M- v-l-s t-l-f-n-. ------------------ Mi volas telefoni. 0
Kas siin on telefoni? Ĉu estas-t-le--no-ĉ---i-? Ĉ_ e____ t_______ ĉ______ Ĉ- e-t-s t-l-f-n- ĉ---i-? ------------------------- Ĉu estas telefono ĉi-tie? 0
Mul on vaja fotokaamerat. Mi -e-onas--otil-n. M_ b______ f_______ M- b-z-n-s f-t-l-n- ------------------- Mi bezonas fotilon. 0
Ma tahan pildistada. M--v--as-f--i. M_ v____ f____ M- v-l-s f-t-. -------------- Mi volas foti. 0
Kas siin on fotokaamerat? Ĉ--estas-f---lo--i--i-? Ĉ_ e____ f_____ ĉ______ Ĉ- e-t-s f-t-l- ĉ---i-? ----------------------- Ĉu estas fotilo ĉi-tie? 0
Mul on vaja arvutit. Mi-----nas k-mpu-il-n. M_ b______ k__________ M- b-z-n-s k-m-u-i-o-. ---------------------- Mi bezonas komputilon. 0
Ma tahan meili saata. Mi-v-las-s-n-i-r------ĝon. M_ v____ s____ r__________ M- v-l-s s-n-i r-t-e-a-o-. -------------------------- Mi volas sendi retmesaĝon. 0
Kas siin on arvutit? Ĉu-e--as kom-util--ĉ----e? Ĉ_ e____ k________ ĉ______ Ĉ- e-t-s k-m-u-i-o ĉ---i-? -------------------------- Ĉu estas komputilo ĉi-tie? 0
Mul on vaja pastakat. Mi-b---n-- g----k-i---on. M_ b______ g_____________ M- b-z-n-s g-o-s-r-b-l-n- ------------------------- Mi bezonas globskribilon. 0
Ma tahan midagi kirjutada. M---o-as ion--kr-b-. M_ v____ i__ s______ M- v-l-s i-n s-r-b-. -------------------- Mi volas ion skribi. 0
Kas siin on paberilehte ja pastakat? Ĉ- e---s p--er-oli- --j -l------bi-- ------? Ĉ_ e____ p_________ k__ g___________ ĉ______ Ĉ- e-t-s p-p-r-o-i- k-j g-o-s-r-b-l- ĉ---i-? -------------------------------------------- Ĉu estas paperfolio kaj globskribilo ĉi-tie? 0

Masintõlge

Inimene, kes soovib mingi teksti tõlkimist, peab maksma palju raha. Elukutselised tõlgid ja tõlkijad on kallid. Vaatamata sellele on teiste keelte oskamine muutumas üha olulisemaks. Arvutiteadlased ja -keeleteadlased soovivad seda probleemi lahendada. Nad on juba mõnda aega tegelenud tõlkeabiprogrammide väljatöötamisega. Tänapäeval on palju erinevaid programme. Aga masintõlke kvaliteet pole tavaliselt väga hea. Kuid selles pole süüdi programmeerijad! Keeled on väga keerulised süsteemid. Arvutid, põhinevad lihtsatel matemaatilistel põhimõtetel. Seetõttu ei suuda nad keelt alati korrektselt töödelda. Tõlkeprogramm peab keele täielikult ära õppima. Selleks peavad spetsialistid õpetama programmile tuhandeid sõnu ja reegleid. See on praktiliselt võimatu. Lihtsam on arvutit panna võrrandeid arvutama. Selles on ta hea! Arvuti suudab välja arvutada, milliseid kombinatsioone kaustatakse tihemini. Ta tunneb näiteks ära, millised sõnad on sageli üksteise kõrval. Selleks tuleb talle sisestada tekstid erinevates keeltes. Sel moel õpib programm, mis on teatud keele juures tüüpiline. Antud statistiline meetod parandab automaattõlkeid. Kuid arvutid ei suuda inimesi asendada. Keele puhul ei suuda ükski masin inimese aju imiteerida. Seega jätkub tõlkijatel ja tõlkidel tööd veel kauaks ajaks! Tulevikus võiks lihtsaid tekste kindlasti arvutid tõlkida. Laulud, luule ja kirjandus vajavad aga elavat mõtlemist. Nad põhinevad inimese keeletunnetusel. Ja nii ongi hea ...