Чи ---у- л-м-а?
Ч_ є т__ л_____
Ч- є т-т л-м-а-
---------------
Чи є тут лампа? 0 Chy-y--t-t-l-mpa?C__ y_ t__ l_____C-y y- t-t l-m-a------------------Chy ye tut lampa?
Я -очу----ел-ф-ну-ати.
Я х___ з______________
Я х-ч- з-т-л-ф-н-в-т-.
----------------------
Я хочу зателефонувати. 0 YA---oc---z---le-o-u-at-.Y_ k_____ z______________Y- k-o-h- z-t-l-f-n-v-t-.-------------------------YA khochu zatelefonuvaty.
Ту- --т--еф--?
Т__ є т_______
Т-т є т-л-ф-н-
--------------
Тут є телефон? 0 T-t-ye t---f-n?T__ y_ t_______T-t y- t-l-f-n----------------Tut ye telefon?
Ту--є фо--а-ара-?
Т__ є ф__________
Т-т є ф-т-а-а-а-?
-----------------
Тут є фотоапарат? 0 T------fo-oa--r--?T__ y_ f__________T-t y- f-t-a-a-a-?------------------Tut ye fotoaparat?
Чи-є-тут---мп’ю-ер?
Ч_ є т__ к_________
Ч- є т-т к-м-’-т-р-
-------------------
Чи є тут комп’ютер? 0 C-y y--tu--ko--ʺy-t--?C__ y_ t__ k__________C-y y- t-t k-m-ʺ-u-e-?----------------------Chy ye tut kompʺyuter?
Ту- ----куш па-е-- --к--ьк--а-р---а?
Т__ є а____ п_____ і к_______ р_____
Т-т є а-к-ш п-п-р- і к-л-к-в- р-ч-а-
------------------------------------
Тут є аркуш паперу і кулькова ручка? 0 T-t ----rku-- pa-er- i-k-lʹk-va--uch--?T__ y_ a_____ p_____ i k_______ r______T-t y- a-k-s- p-p-r- i k-l-k-v- r-c-k-?---------------------------------------Tut ye arkush paperu i kulʹkova ruchka?
Inimene, kes soovib mingi teksti tõlkimist, peab maksma palju raha.
Elukutselised tõlgid ja tõlkijad on kallid.
Vaatamata sellele on teiste keelte oskamine muutumas üha olulisemaks.
Arvutiteadlased ja -keeleteadlased soovivad seda probleemi lahendada.
Nad on juba mõnda aega tegelenud tõlkeabiprogrammide väljatöötamisega.
Tänapäeval on palju erinevaid programme.
Aga masintõlke kvaliteet pole tavaliselt väga hea.
Kuid selles pole süüdi programmeerijad!
Keeled on väga keerulised süsteemid.
Arvutid, põhinevad lihtsatel matemaatilistel põhimõtetel.
Seetõttu ei suuda nad keelt alati korrektselt töödelda.
Tõlkeprogramm peab keele täielikult ära õppima.
Selleks peavad spetsialistid õpetama programmile tuhandeid sõnu ja reegleid.
See on praktiliselt võimatu.
Lihtsam on arvutit panna võrrandeid arvutama.
Selles on ta hea!
Arvuti suudab välja arvutada, milliseid kombinatsioone kaustatakse tihemini.
Ta tunneb näiteks ära, millised sõnad on sageli üksteise kõrval.
Selleks tuleb talle sisestada tekstid erinevates keeltes.
Sel moel õpib programm, mis on teatud keele juures tüüpiline.
Antud statistiline meetod parandab automaattõlkeid.
Kuid arvutid ei suuda inimesi asendada.
Keele puhul ei suuda ükski masin inimese aju imiteerida.
Seega jätkub tõlkijatel ja tõlkidel tööd veel kauaks ajaks!
Tulevikus võiks lihtsaid tekste kindlasti arvutid tõlkida.
Laulud, luule ja kirjandus vajavad aga elavat mõtlemist.
Nad põhinevad inimese keeletunnetusel.
Ja nii ongi hea ...