Vestmik

et vajama – tahtma   »   af nodig het – wil

69 [kuuskümmend üheksa]

vajama – tahtma

vajama – tahtma

69 [nege en sestig]

nodig het – wil

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti afrikaani Mängi Rohkem
Mul on vaja voodit. E---et ’------n--ig. E_ h__ ’_ b__ n_____ E- h-t ’- b-d n-d-g- -------------------- Ek het ’n bed nodig. 0
Ma tahan magada. E---il sl---. E_ w__ s_____ E- w-l s-a-p- ------------- Ek wil slaap. 0
Kas siin on voodit? I---ier ’- -e-? I_ h___ ’_ b___ I- h-e- ’- b-d- --------------- Is hier ’n bed? 0
Mul on vaja lampi. E- --t -- l--- -od--. E_ h__ ’_ l___ n_____ E- h-t ’- l-m- n-d-g- --------------------- Ek het ’n lamp nodig. 0
Ma tahan lugeda. E- -i- ----. E_ w__ l____ E- w-l l-e-. ------------ Ek wil lees. 0
Kas siin on lampi? I- -ie------a-p? I_ h___ ’_ l____ I- h-e- ’- l-m-? ---------------- Is hier ’n lamp? 0
Mul on vaja telefoni. E- het -n te---oo- -od-g. E_ h__ ’_ t_______ n_____ E- h-t ’- t-l-f-o- n-d-g- ------------------------- Ek het ’n telefoon nodig. 0
Ma tahan helistada. Ek -il -el. E_ w__ b___ E- w-l b-l- ----------- Ek wil bel. 0
Kas siin on telefoni? Is hi-r ’n----e----? I_ h___ ’_ t________ I- h-e- ’- t-l-f-o-? -------------------- Is hier ’n telefoon? 0
Mul on vaja fotokaamerat. E- he- -n -a---a-n-d--. E_ h__ ’_ k_____ n_____ E- h-t ’- k-m-r- n-d-g- ----------------------- Ek het ’n kamera nodig. 0
Ma tahan pildistada. E- w-- -oto-----e-. E_ w__ f_____ n____ E- w-l f-t-‘- n-e-. ------------------- Ek wil foto‘s neem. 0
Kas siin on fotokaamerat? I- hie---n-k--era? I_ h___ ’_ k______ I- h-e- ’- k-m-r-? ------------------ Is hier ’n kamera? 0
Mul on vaja arvutit. E- -et ’- re-ena-r---di-. E_ h__ ’_ r_______ n_____ E- h-t ’- r-k-n-a- n-d-g- ------------------------- Ek het ’n rekenaar nodig. 0
Ma tahan meili saata. Ek--i---- --p---st--r. E_ w__ ’_ e____ s_____ E- w-l ’- e-p-s s-u-r- ---------------------- Ek wil ’n e-pos stuur. 0
Kas siin on arvutit? I--hie-------k-n--r? I_ h___ ’_ r________ I- h-e- ’- r-k-n-a-? -------------------- Is hier ’n rekenaar? 0
Mul on vaja pastakat. E- -e--’n -e- n----. E_ h__ ’_ p__ n_____ E- h-t ’- p-n n-d-g- -------------------- Ek het ’n pen nodig. 0
Ma tahan midagi kirjutada. E- w---i--s -k---. E_ w__ i___ s_____ E- w-l i-t- s-r-f- ------------------ Ek wil iets skryf. 0
Kas siin on paberilehte ja pastakat? I- hier--n -la-------r -n--n -e-? I_ h___ ’_ b___ p_____ e_ ’_ p___ I- h-e- ’- b-a- p-p-e- e- ’- p-n- --------------------------------- Is hier ’n blad papier en ’n pen? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + afrikaani (1-100) MP3 afrikaani (1-100)
Videot ei leitud!

Masintõlge

Inimene, kes soovib mingi teksti tõlkimist, peab maksma palju raha. Elukutselised tõlgid ja tõlkijad on kallid. Vaatamata sellele on teiste keelte oskamine muutumas üha olulisemaks. Arvutiteadlased ja -keeleteadlased soovivad seda probleemi lahendada. Nad on juba mõnda aega tegelenud tõlkeabiprogrammide väljatöötamisega. Tänapäeval on palju erinevaid programme. Aga masintõlke kvaliteet pole tavaliselt väga hea. Kuid selles pole süüdi programmeerijad! Keeled on väga keerulised süsteemid. Arvutid, põhinevad lihtsatel matemaatilistel põhimõtetel. Seetõttu ei suuda nad keelt alati korrektselt töödelda. Tõlkeprogramm peab keele täielikult ära õppima. Selleks peavad spetsialistid õpetama programmile tuhandeid sõnu ja reegleid. See on praktiliselt võimatu. Lihtsam on arvutit panna võrrandeid arvutama. Selles on ta hea! Arvuti suudab välja arvutada, milliseid kombinatsioone kaustatakse tihemini. Ta tunneb näiteks ära, millised sõnad on sageli üksteise kõrval. Selleks tuleb talle sisestada tekstid erinevates keeltes. Sel moel õpib programm, mis on teatud keele juures tüüpiline. Antud statistiline meetod parandab automaattõlkeid. Kuid arvutid ei suuda inimesi asendada. Keele puhul ei suuda ükski masin inimese aju imiteerida. Seega jätkub tõlkijatel ja tõlkidel tööd veel kauaks ajaks! Tulevikus võiks lihtsaid tekste kindlasti arvutid tõlkida. Laulud, luule ja kirjandus vajavad aga elavat mõtlemist. Nad põhinevad inimese keeletunnetusel. Ja nii ongi hea ...