Vestmik

et vajama – tahtma   »   sl potrebovati – hoteti

69 [kuuskümmend üheksa]

vajama – tahtma

vajama – tahtma

69 [devetinšestdeset]

potrebovati – hoteti

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
Mul on vaja voodit. Po-rebuje--po-t---o. Potrebujem posteljo. P-t-e-u-e- p-s-e-j-. -------------------- Potrebujem posteljo. 0
Ma tahan magada. Hoče- sp--i. Hočem spati. H-č-m s-a-i- ------------ Hočem spati. 0
Kas siin on voodit? Je -u--j kak----p--telj-? Je tukaj kakšna postelja? J- t-k-j k-k-n- p-s-e-j-? ------------------------- Je tukaj kakšna postelja? 0
Mul on vaja lampi. Potr---je- s-----k-. Potrebujem svetilko. P-t-e-u-e- s-e-i-k-. -------------------- Potrebujem svetilko. 0
Ma tahan lugeda. H-če--b--t-. Hočem brati. H-č-m b-a-i- ------------ Hočem brati. 0
Kas siin on lampi? Je --kaj-k-kšn--s-e-ilk-? Je tukaj kakšna svetilka? J- t-k-j k-k-n- s-e-i-k-? ------------------------- Je tukaj kakšna svetilka? 0
Mul on vaja telefoni. Potr-buj-m--e--fo-. Potrebujem telefon. P-t-e-u-e- t-l-f-n- ------------------- Potrebujem telefon. 0
Ma tahan helistada. Hočem ---e-o-i---i. Hočem telefonirati. H-č-m t-l-f-n-r-t-. ------------------- Hočem telefonirati. 0
Kas siin on telefoni? Je t-k-j -ak-en --le-o-? Je tukaj kakšen telefon? J- t-k-j k-k-e- t-l-f-n- ------------------------ Je tukaj kakšen telefon? 0
Mul on vaja fotokaamerat. Potre-u-em ka-e-o. Potrebujem kamero. P-t-e-u-e- k-m-r-. ------------------ Potrebujem kamero. 0
Ma tahan pildistada. Ho-e-------r--ira-i. Hočem fotografirati. H-č-m f-t-g-a-i-a-i- -------------------- Hočem fotografirati. 0
Kas siin on fotokaamerat? J--tu--j--akš-a ka--r-? Je tukaj kakšna kamera? J- t-k-j k-k-n- k-m-r-? ----------------------- Je tukaj kakšna kamera? 0
Mul on vaja arvutit. Potre-uj-- r---naln--. Potrebujem računalnik. P-t-e-u-e- r-č-n-l-i-. ---------------------- Potrebujem računalnik. 0
Ma tahan meili saata. Hoč----o-l----e-ma--. Hočem poslati e-mail. H-č-m p-s-a-i e-m-i-. --------------------- Hočem poslati e-mail. 0
Kas siin on arvutit? J---u-aj---k-en-rač-na---k? Je tukaj kakšen računalnik? J- t-k-j k-k-e- r-č-n-l-i-? --------------------------- Je tukaj kakšen računalnik? 0
Mul on vaja pastakat. Po-reb---m--ul-. Potrebujem kuli. P-t-e-u-e- k-l-. ---------------- Potrebujem kuli. 0
Ma tahan midagi kirjutada. H-č-- nek---na--s-ti. Hočem nekaj napisati. H-č-m n-k-j n-p-s-t-. --------------------- Hočem nekaj napisati. 0
Kas siin on paberilehte ja pastakat? Ali ----u -a-š-- ko---a--rj- in-k-kš-n--u-i? Ali je tu kakšen kos papirja in kakšen kuli? A-i j- t- k-k-e- k-s p-p-r-a i- k-k-e- k-l-? -------------------------------------------- Ali je tu kakšen kos papirja in kakšen kuli? 0

Masintõlge

Inimene, kes soovib mingi teksti tõlkimist, peab maksma palju raha. Elukutselised tõlgid ja tõlkijad on kallid. Vaatamata sellele on teiste keelte oskamine muutumas üha olulisemaks. Arvutiteadlased ja -keeleteadlased soovivad seda probleemi lahendada. Nad on juba mõnda aega tegelenud tõlkeabiprogrammide väljatöötamisega. Tänapäeval on palju erinevaid programme. Aga masintõlke kvaliteet pole tavaliselt väga hea. Kuid selles pole süüdi programmeerijad! Keeled on väga keerulised süsteemid. Arvutid, põhinevad lihtsatel matemaatilistel põhimõtetel. Seetõttu ei suuda nad keelt alati korrektselt töödelda. Tõlkeprogramm peab keele täielikult ära õppima. Selleks peavad spetsialistid õpetama programmile tuhandeid sõnu ja reegleid. See on praktiliselt võimatu. Lihtsam on arvutit panna võrrandeid arvutama. Selles on ta hea! Arvuti suudab välja arvutada, milliseid kombinatsioone kaustatakse tihemini. Ta tunneb näiteks ära, millised sõnad on sageli üksteise kõrval. Selleks tuleb talle sisestada tekstid erinevates keeltes. Sel moel õpib programm, mis on teatud keele juures tüüpiline. Antud statistiline meetod parandab automaattõlkeid. Kuid arvutid ei suuda inimesi asendada. Keele puhul ei suuda ükski masin inimese aju imiteerida. Seega jätkub tõlkijatel ja tõlkidel tööd veel kauaks ajaks! Tulevikus võiks lihtsaid tekste kindlasti arvutid tõlkida. Laulud, luule ja kirjandus vajavad aga elavat mõtlemist. Nad põhinevad inimese keeletunnetusel. Ja nii ongi hea ...