Vestmik

et vajama – tahtma   »   sl potrebovati – hoteti

69 [kuuskümmend üheksa]

vajama – tahtma

vajama – tahtma

69 [devetinšestdeset]

potrebovati – hoteti

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
Mul on vaja voodit. Po-r-bu--m-p----l-o. P_________ p________ P-t-e-u-e- p-s-e-j-. -------------------- Potrebujem posteljo. 0
Ma tahan magada. Ho-e- --ati. H____ s_____ H-č-m s-a-i- ------------ Hočem spati. 0
Kas siin on voodit? J- -uk-j---kšn- -ostelj-? J_ t____ k_____ p________ J- t-k-j k-k-n- p-s-e-j-? ------------------------- Je tukaj kakšna postelja? 0
Mul on vaja lampi. P-treb-je- s-e-il-o. P_________ s________ P-t-e-u-e- s-e-i-k-. -------------------- Potrebujem svetilko. 0
Ma tahan lugeda. H-------a--. H____ b_____ H-č-m b-a-i- ------------ Hočem brati. 0
Kas siin on lampi? Je t-k---ka--n- --eti-ka? J_ t____ k_____ s________ J- t-k-j k-k-n- s-e-i-k-? ------------------------- Je tukaj kakšna svetilka? 0
Mul on vaja telefoni. P--re---em-t-l----. P_________ t_______ P-t-e-u-e- t-l-f-n- ------------------- Potrebujem telefon. 0
Ma tahan helistada. H--em--el-----rat-. H____ t____________ H-č-m t-l-f-n-r-t-. ------------------- Hočem telefonirati. 0
Kas siin on telefoni? J-----a----k--n ---ef-n? J_ t____ k_____ t_______ J- t-k-j k-k-e- t-l-f-n- ------------------------ Je tukaj kakšen telefon? 0
Mul on vaja fotokaamerat. Potr-b--e- ka---o. P_________ k______ P-t-e-u-e- k-m-r-. ------------------ Potrebujem kamero. 0
Ma tahan pildistada. Ho--m-fo-o---f----i. H____ f_____________ H-č-m f-t-g-a-i-a-i- -------------------- Hočem fotografirati. 0
Kas siin on fotokaamerat? J- t-k-j----šn--k--era? J_ t____ k_____ k______ J- t-k-j k-k-n- k-m-r-? ----------------------- Je tukaj kakšna kamera? 0
Mul on vaja arvutit. Pot----jem---------i-. P_________ r__________ P-t-e-u-e- r-č-n-l-i-. ---------------------- Potrebujem računalnik. 0
Ma tahan meili saata. H-č-- p--l----e-----. H____ p______ e______ H-č-m p-s-a-i e-m-i-. --------------------- Hočem poslati e-mail. 0
Kas siin on arvutit? J------j--akš-n --č-na--i-? J_ t____ k_____ r__________ J- t-k-j k-k-e- r-č-n-l-i-? --------------------------- Je tukaj kakšen računalnik? 0
Mul on vaja pastakat. P-t-ebuj-m-kuli. P_________ k____ P-t-e-u-e- k-l-. ---------------- Potrebujem kuli. 0
Ma tahan midagi kirjutada. H-če- -ekaj--api-a--. H____ n____ n________ H-č-m n-k-j n-p-s-t-. --------------------- Hočem nekaj napisati. 0
Kas siin on paberilehte ja pastakat? Ali je -- kak-e- k-s-pa-irja--n-kak----k-li? A__ j_ t_ k_____ k__ p______ i_ k_____ k____ A-i j- t- k-k-e- k-s p-p-r-a i- k-k-e- k-l-? -------------------------------------------- Ali je tu kakšen kos papirja in kakšen kuli? 0

Masintõlge

Inimene, kes soovib mingi teksti tõlkimist, peab maksma palju raha. Elukutselised tõlgid ja tõlkijad on kallid. Vaatamata sellele on teiste keelte oskamine muutumas üha olulisemaks. Arvutiteadlased ja -keeleteadlased soovivad seda probleemi lahendada. Nad on juba mõnda aega tegelenud tõlkeabiprogrammide väljatöötamisega. Tänapäeval on palju erinevaid programme. Aga masintõlke kvaliteet pole tavaliselt väga hea. Kuid selles pole süüdi programmeerijad! Keeled on väga keerulised süsteemid. Arvutid, põhinevad lihtsatel matemaatilistel põhimõtetel. Seetõttu ei suuda nad keelt alati korrektselt töödelda. Tõlkeprogramm peab keele täielikult ära õppima. Selleks peavad spetsialistid õpetama programmile tuhandeid sõnu ja reegleid. See on praktiliselt võimatu. Lihtsam on arvutit panna võrrandeid arvutama. Selles on ta hea! Arvuti suudab välja arvutada, milliseid kombinatsioone kaustatakse tihemini. Ta tunneb näiteks ära, millised sõnad on sageli üksteise kõrval. Selleks tuleb talle sisestada tekstid erinevates keeltes. Sel moel õpib programm, mis on teatud keele juures tüüpiline. Antud statistiline meetod parandab automaattõlkeid. Kuid arvutid ei suuda inimesi asendada. Keele puhul ei suuda ükski masin inimese aju imiteerida. Seega jätkub tõlkijatel ja tõlkidel tööd veel kauaks ajaks! Tulevikus võiks lihtsaid tekste kindlasti arvutid tõlkida. Laulud, luule ja kirjandus vajavad aga elavat mõtlemist. Nad põhinevad inimese keeletunnetusel. Ja nii ongi hea ...