Vestmik

et vajama – tahtma   »   nn trenge - ville

69 [kuuskümmend üheksa]

vajama – tahtma

vajama – tahtma

69 [sekstini]

trenge - ville

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Mul on vaja voodit. E--tre---ei s--g. E_ t____ e_ s____ E- t-e-g e- s-n-. ----------------- Eg treng ei seng. 0
Ma tahan magada. Eg ------v-. E_ v__ s____ E- v-l s-v-. ------------ Eg vil sove. 0
Kas siin on voodit? F-ns--det e- seng --r? F____ d__ e_ s___ h___ F-n-t d-t e- s-n- h-r- ---------------------- Finst det ei seng her? 0
Mul on vaja lampi. E---r-ng e- l-m-e. E_ t____ e_ l_____ E- t-e-g e- l-m-e- ------------------ Eg treng ei lampe. 0
Ma tahan lugeda. Eg-v-l--es-. E_ v__ l____ E- v-l l-s-. ------------ Eg vil lese. 0
Kas siin on lampi? Fins---e- ei-l---- ---? F____ d__ e_ l____ h___ F-n-t d-t e- l-m-e h-r- ----------------------- Finst det ei lampe her? 0
Mul on vaja telefoni. E- -re---ei- t---fon. E_ t____ e__ t_______ E- t-e-g e-n t-l-f-n- --------------------- Eg treng ein telefon. 0
Ma tahan helistada. Eg--i--ringj-. E_ v__ r______ E- v-l r-n-j-. -------------- Eg vil ringje. 0
Kas siin on telefoni? Fi----d-- e----e-e-on -e-? F____ d__ e__ t______ h___ F-n-t d-t e-n t-l-f-n h-r- -------------------------- Finst det ein telefon her? 0
Mul on vaja fotokaamerat. Eg-t---- e-t kam--a. E_ t____ e__ k______ E- t-e-g e-t k-m-r-. -------------------- Eg treng eit kamera. 0
Ma tahan pildistada. E- -il--- b-l---. E_ v__ t_ b______ E- v-l t- b-l-t-. ----------------- Eg vil ta bilete. 0
Kas siin on fotokaamerat? F-nst de---i--k---ra-h--? F____ d__ e__ k_____ h___ F-n-t d-t e-t k-m-r- h-r- ------------------------- Finst det eit kamera her? 0
Mul on vaja arvutit. Eg --e----i--atam---in. E_ t____ e_ d__________ E- t-e-g e- d-t-m-s-i-. ----------------------- Eg treng ei datamaskin. 0
Ma tahan meili saata. E- --l sen----in-e-os-. E_ v__ s____ e__ e_____ E- v-l s-n-e e-n e-o-t- ----------------------- Eg vil sende ein epost. 0
Kas siin on arvutit? F---- -et e--d--amaski- ---? F____ d__ e_ d_________ h___ F-n-t d-t e- d-t-m-s-i- h-r- ---------------------------- Finst det ei datamaskin her? 0
Mul on vaja pastakat. E- -r-n--------n-. E_ t____ e__ p____ E- t-e-g e-n p-n-. ------------------ Eg treng ein penn. 0
Ma tahan midagi kirjutada. Eg--il-skri---n--o. E_ v__ s_____ n____ E- v-l s-r-v- n-k-. ------------------- Eg vil skrive noko. 0
Kas siin on paberilehte ja pastakat? Fi------t --t --- -g -i---e---h--? F____ d__ e__ a__ o_ e__ p___ h___ F-n-t d-t e-t a-k o- e-n p-n- h-r- ---------------------------------- Finst det eit ark og ein penn her? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + nynorsk (1-100) MP3 nynorsk (1-100)
Videot ei leitud!

Masintõlge

Inimene, kes soovib mingi teksti tõlkimist, peab maksma palju raha. Elukutselised tõlgid ja tõlkijad on kallid. Vaatamata sellele on teiste keelte oskamine muutumas üha olulisemaks. Arvutiteadlased ja -keeleteadlased soovivad seda probleemi lahendada. Nad on juba mõnda aega tegelenud tõlkeabiprogrammide väljatöötamisega. Tänapäeval on palju erinevaid programme. Aga masintõlke kvaliteet pole tavaliselt väga hea. Kuid selles pole süüdi programmeerijad! Keeled on väga keerulised süsteemid. Arvutid, põhinevad lihtsatel matemaatilistel põhimõtetel. Seetõttu ei suuda nad keelt alati korrektselt töödelda. Tõlkeprogramm peab keele täielikult ära õppima. Selleks peavad spetsialistid õpetama programmile tuhandeid sõnu ja reegleid. See on praktiliselt võimatu. Lihtsam on arvutit panna võrrandeid arvutama. Selles on ta hea! Arvuti suudab välja arvutada, milliseid kombinatsioone kaustatakse tihemini. Ta tunneb näiteks ära, millised sõnad on sageli üksteise kõrval. Selleks tuleb talle sisestada tekstid erinevates keeltes. Sel moel õpib programm, mis on teatud keele juures tüüpiline. Antud statistiline meetod parandab automaattõlkeid. Kuid arvutid ei suuda inimesi asendada. Keele puhul ei suuda ükski masin inimese aju imiteerida. Seega jätkub tõlkijatel ja tõlkidel tööd veel kauaks ajaks! Tulevikus võiks lihtsaid tekste kindlasti arvutid tõlkida. Laulud, luule ja kirjandus vajavad aga elavat mõtlemist. Nad põhinevad inimese keeletunnetusel. Ja nii ongi hea ...