Vestmik

et vajama – tahtma   »   no trenge – ville

69 [kuuskümmend üheksa]

vajama – tahtma

vajama – tahtma

69 [sekstini]

trenge – ville

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Mul on vaja voodit. Je----e--er ---s-ng. Jeg trenger en seng. J-g t-e-g-r e- s-n-. -------------------- Jeg trenger en seng. 0
Ma tahan magada. Jeg vi--sove. Jeg vil sove. J-g v-l s-v-. ------------- Jeg vil sove. 0
Kas siin on voodit? Finn-s ------ s-----e-? Finnes det en seng her? F-n-e- d-t e- s-n- h-r- ----------------------- Finnes det en seng her? 0
Mul on vaja lampi. J-- t-eng---e---a-p-. Jeg trenger en lampe. J-g t-e-g-r e- l-m-e- --------------------- Jeg trenger en lampe. 0
Ma tahan lugeda. J-- --- --s-. Jeg vil lese. J-g v-l l-s-. ------------- Jeg vil lese. 0
Kas siin on lampi? Fi-nes d-- e- ----e --r? Finnes det en lampe her? F-n-e- d-t e- l-m-e h-r- ------------------------ Finnes det en lampe her? 0
Mul on vaja telefoni. J-g --enger--- telefon. Jeg trenger en telefon. J-g t-e-g-r e- t-l-f-n- ----------------------- Jeg trenger en telefon. 0
Ma tahan helistada. J------ r-n--. Jeg vil ringe. J-g v-l r-n-e- -------------- Jeg vil ringe. 0
Kas siin on telefoni? Finnes --t en-t-lef---h-r? Finnes det en telefon her? F-n-e- d-t e- t-l-f-n h-r- -------------------------- Finnes det en telefon her? 0
Mul on vaja fotokaamerat. J----r--g-r----kam---. Jeg trenger et kamera. J-g t-e-g-r e- k-m-r-. ---------------------- Jeg trenger et kamera. 0
Ma tahan pildistada. J-g-v-- -- --l--r. Jeg vil ta bilder. J-g v-l t- b-l-e-. ------------------ Jeg vil ta bilder. 0
Kas siin on fotokaamerat? Finne--de- e--k--e-a--e-? Finnes det et kamera her? F-n-e- d-t e- k-m-r- h-r- ------------------------- Finnes det et kamera her? 0
Mul on vaja arvutit. Je---renge- en dat------n. Jeg trenger en datamaskin. J-g t-e-g-r e- d-t-m-s-i-. -------------------------- Jeg trenger en datamaskin. 0
Ma tahan meili saata. J--------e--e -n ep--t. Jeg vil sende en epost. J-g v-l s-n-e e- e-o-t- ----------------------- Jeg vil sende en epost. 0
Kas siin on arvutit? Fi---s -et--n-d-----s-in he-? Finnes det en datamaskin her? F-n-e- d-t e- d-t-m-s-i- h-r- ----------------------------- Finnes det en datamaskin her? 0
Mul on vaja pastakat. Je- t--n--- e--k---p-n-. Jeg trenger en kulepenn. J-g t-e-g-r e- k-l-p-n-. ------------------------ Jeg trenger en kulepenn. 0
Ma tahan midagi kirjutada. Je- --- sk---e -oe. Jeg vil skrive noe. J-g v-l s-r-v- n-e- ------------------- Jeg vil skrive noe. 0
Kas siin on paberilehte ja pastakat? Fi-n-s -et -t ----o--en-----------er? Finnes det et ark og en kulepenn her? F-n-e- d-t e- a-k o- e- k-l-p-n- h-r- ------------------------------------- Finnes det et ark og en kulepenn her? 0

Masintõlge

Inimene, kes soovib mingi teksti tõlkimist, peab maksma palju raha. Elukutselised tõlgid ja tõlkijad on kallid. Vaatamata sellele on teiste keelte oskamine muutumas üha olulisemaks. Arvutiteadlased ja -keeleteadlased soovivad seda probleemi lahendada. Nad on juba mõnda aega tegelenud tõlkeabiprogrammide väljatöötamisega. Tänapäeval on palju erinevaid programme. Aga masintõlke kvaliteet pole tavaliselt väga hea. Kuid selles pole süüdi programmeerijad! Keeled on väga keerulised süsteemid. Arvutid, põhinevad lihtsatel matemaatilistel põhimõtetel. Seetõttu ei suuda nad keelt alati korrektselt töödelda. Tõlkeprogramm peab keele täielikult ära õppima. Selleks peavad spetsialistid õpetama programmile tuhandeid sõnu ja reegleid. See on praktiliselt võimatu. Lihtsam on arvutit panna võrrandeid arvutama. Selles on ta hea! Arvuti suudab välja arvutada, milliseid kombinatsioone kaustatakse tihemini. Ta tunneb näiteks ära, millised sõnad on sageli üksteise kõrval. Selleks tuleb talle sisestada tekstid erinevates keeltes. Sel moel õpib programm, mis on teatud keele juures tüüpiline. Antud statistiline meetod parandab automaattõlkeid. Kuid arvutid ei suuda inimesi asendada. Keele puhul ei suuda ükski masin inimese aju imiteerida. Seega jätkub tõlkijatel ja tõlkidel tööd veel kauaks ajaks! Tulevikus võiks lihtsaid tekste kindlasti arvutid tõlkida. Laulud, luule ja kirjandus vajavad aga elavat mõtlemist. Nad põhinevad inimese keeletunnetusel. Ja nii ongi hea ...