Vestmik

et vajama – tahtma   »   da have brug for – ville

69 [kuuskümmend üheksa]

vajama – tahtma

vajama – tahtma

69 [niogtres]

have brug for – ville

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Mul on vaja voodit. Jeg--ar br-- fo- -n-----. J__ h__ b___ f__ e_ s____ J-g h-r b-u- f-r e- s-n-. ------------------------- Jeg har brug for en seng. 0
Ma tahan magada. Je----l --ve. J__ v__ s____ J-g v-l s-v-. ------------- Jeg vil sove. 0
Kas siin on voodit? E---e- en se-- her? E_ d__ e_ s___ h___ E- d-r e- s-n- h-r- ------------------- Er der en seng her? 0
Mul on vaja lampi. J-- h-- -rug---- -n -am-e. J__ h__ b___ f__ e_ l_____ J-g h-r b-u- f-r e- l-m-e- -------------------------- Jeg har brug for en lampe. 0
Ma tahan lugeda. Je--v-- ---e. J__ v__ l____ J-g v-l l-s-. ------------- Jeg vil læse. 0
Kas siin on lampi? Er --r--n-lam-- --r? E_ d__ e_ l____ h___ E- d-r e- l-m-e h-r- -------------------- Er der en lampe her? 0
Mul on vaja telefoni. J-g--ar----- for-----e-ef--. J__ h__ b___ f__ e_ t_______ J-g h-r b-u- f-r e- t-l-f-n- ---------------------------- Jeg har brug for en telefon. 0
Ma tahan helistada. J-g-v-l ri-g-. J__ v__ r_____ J-g v-l r-n-e- -------------- Jeg vil ringe. 0
Kas siin on telefoni? Er--er--n-te---o--her? E_ d__ e_ t______ h___ E- d-r e- t-l-f-n h-r- ---------------------- Er der en telefon her? 0
Mul on vaja fotokaamerat. J-g h-r--r-- fo-------mera. J__ h__ b___ f__ e_ k______ J-g h-r b-u- f-r e- k-m-r-. --------------------------- Jeg har brug for et kamera. 0
Ma tahan pildistada. J-- --l--o-og-a-ere. J__ v__ f___________ J-g v-l f-t-g-a-e-e- -------------------- Jeg vil fotografere. 0
Kas siin on fotokaamerat? Er-d----t--a-er- --r? E_ d__ e_ k_____ h___ E- d-r e- k-m-r- h-r- --------------------- Er der et kamera her? 0
Mul on vaja arvutit. Je--h-r-b--g for--- c----t-r. J__ h__ b___ f__ e_ c________ J-g h-r b-u- f-r e- c-m-u-e-. ----------------------------- Jeg har brug for en computer. 0
Ma tahan meili saata. Je--v---sen-e en---ma-l. J__ v__ s____ e_ e______ J-g v-l s-n-e e- e-m-i-. ------------------------ Jeg vil sende en e-mail. 0
Kas siin on arvutit? E- -e--e- --mpu-er---r? E_ d__ e_ c_______ h___ E- d-r e- c-m-u-e- h-r- ----------------------- Er der en computer her? 0
Mul on vaja pastakat. J-- h----r-- --- e- -ug--p--. J__ h__ b___ f__ e_ k________ J-g h-r b-u- f-r e- k-g-e-e-. ----------------------------- Jeg har brug for en kuglepen. 0
Ma tahan midagi kirjutada. J-g vi- -k---e-noget. J__ v__ s_____ n_____ J-g v-l s-r-v- n-g-t- --------------------- Jeg vil skrive noget. 0
Kas siin on paberilehte ja pastakat? E- der-e- s-ykk- papir o---n k--le-en he-? E_ d__ e_ s_____ p____ o_ e_ k_______ h___ E- d-r e- s-y-k- p-p-r o- e- k-g-e-e- h-r- ------------------------------------------ Er der et stykke papir og en kuglepen her? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + taani (1-100) MP3 taani (1-100)
Videot ei leitud!

Masintõlge

Inimene, kes soovib mingi teksti tõlkimist, peab maksma palju raha. Elukutselised tõlgid ja tõlkijad on kallid. Vaatamata sellele on teiste keelte oskamine muutumas üha olulisemaks. Arvutiteadlased ja -keeleteadlased soovivad seda probleemi lahendada. Nad on juba mõnda aega tegelenud tõlkeabiprogrammide väljatöötamisega. Tänapäeval on palju erinevaid programme. Aga masintõlke kvaliteet pole tavaliselt väga hea. Kuid selles pole süüdi programmeerijad! Keeled on väga keerulised süsteemid. Arvutid, põhinevad lihtsatel matemaatilistel põhimõtetel. Seetõttu ei suuda nad keelt alati korrektselt töödelda. Tõlkeprogramm peab keele täielikult ära õppima. Selleks peavad spetsialistid õpetama programmile tuhandeid sõnu ja reegleid. See on praktiliselt võimatu. Lihtsam on arvutit panna võrrandeid arvutama. Selles on ta hea! Arvuti suudab välja arvutada, milliseid kombinatsioone kaustatakse tihemini. Ta tunneb näiteks ära, millised sõnad on sageli üksteise kõrval. Selleks tuleb talle sisestada tekstid erinevates keeltes. Sel moel õpib programm, mis on teatud keele juures tüüpiline. Antud statistiline meetod parandab automaattõlkeid. Kuid arvutid ei suuda inimesi asendada. Keele puhul ei suuda ükski masin inimese aju imiteerida. Seega jätkub tõlkijatel ja tõlkidel tööd veel kauaks ajaks! Tulevikus võiks lihtsaid tekste kindlasti arvutid tõlkida. Laulud, luule ja kirjandus vajavad aga elavat mõtlemist. Nad põhinevad inimese keeletunnetusel. Ja nii ongi hea ...