Vestmik

et vajama – tahtma   »   sr требати – хтети

69 [kuuskümmend üheksa]

vajama – tahtma

vajama – tahtma

69 [шездесет и девет]

69 [šezdeset i devet]

требати – хтети

trebati – hteti

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti serbia Mängi Rohkem
Mul on vaja voodit. Ј- тр---- -рев-т. Ј_ т_____ к______ Ј- т-е-а- к-е-е-. ----------------- Ја требам кревет. 0
J- -r--a--kr-vet. J_ t_____ k______ J- t-e-a- k-e-e-. ----------------- Ja trebam krevet.
Ma tahan magada. Ја-х-ћ---п-в-ти. Ј_ х___ с_______ Ј- х-ћ- с-а-а-и- ---------------- Ја хоћу спавати. 0
Ja-hoću s-ava-i. J_ h___ s_______ J- h-c-u s-a-a-i- ----------------- Ja hoću spavati.
Kas siin on voodit? Има--- -вде-к-е---? И__ л_ о___ к______ И-а л- о-д- к-е-е-? ------------------- Има ли овде кревет? 0
I-a-l- ov-- -r---t? I__ l_ o___ k______ I-a l- o-d- k-e-e-? ------------------- Ima li ovde krevet?
Mul on vaja lampi. Ј--т-еб-м---м-у. Ј_ т_____ л_____ Ј- т-е-а- л-м-у- ---------------- Ја требам лампу. 0
J---r-b-- -a--u. J_ t_____ l_____ J- t-e-a- l-m-u- ---------------- Ja trebam lampu.
Ma tahan lugeda. Ј---оћу ч-т-ти. Ј_ х___ ч______ Ј- х-ћ- ч-т-т-. --------------- Ја хоћу читати. 0
Ja -o-́--čita--. J_ h___ č______ J- h-c-u č-t-t-. ---------------- Ja hoću čitati.
Kas siin on lampi? И-а -и -в-е -а--а? И__ л_ о___ л_____ И-а л- о-д- л-м-а- ------------------ Има ли овде лампа? 0
I-a -i ov-- l-m--? I__ l_ o___ l_____ I-a l- o-d- l-m-a- ------------------ Ima li ovde lampa?
Mul on vaja telefoni. Ј- -реб-- т--е--н. Ј_ т_____ т_______ Ј- т-е-а- т-л-ф-н- ------------------ Ја требам телефон. 0
Ja t-eba--t--e---. J_ t_____ t_______ J- t-e-a- t-l-f-n- ------------------ Ja trebam telefon.
Ma tahan helistada. Ј- ж---м -е--фо-ир---. Ј_ ж____ т____________ Ј- ж-л-м т-л-ф-н-р-т-. ---------------------- Ја желим телефонирати. 0
J- ž-----te-efon--a--. J_ ž____ t____________ J- ž-l-m t-l-f-n-r-t-. ---------------------- Ja želim telefonirati.
Kas siin on telefoni? И-а л- -вд----л----? И__ л_ о___ т_______ И-а л- о-д- т-л-ф-н- -------------------- Има ли овде телефон? 0
I-a---------te-----? I__ l_ o___ t_______ I-a l- o-d- t-l-f-n- -------------------- Ima li ovde telefon?
Mul on vaja fotokaamerat. Ј- т-е--м ј---у---меру. Ј_ т_____ ј____ к______ Ј- т-е-а- ј-д-у к-м-р-. ----------------------- Ја требам једну камеру. 0
Ja tr-b-- j---u---m--u. J_ t_____ j____ k______ J- t-e-a- j-d-u k-m-r-. ----------------------- Ja trebam jednu kameru.
Ma tahan pildistada. Ј- хо-у-ф---г-аф-с---. Ј_ х___ ф_____________ Ј- х-ћ- ф-т-г-а-и-а-и- ---------------------- Ја хоћу фотографисати. 0
Ja--oc-u-f-t-gr-fisati. J_ h___ f_____________ J- h-c-u f-t-g-a-i-a-i- ----------------------- Ja hoću fotografisati.
Kas siin on fotokaamerat? Им- ли о--е-каме-а? И__ л_ о___ к______ И-а л- о-д- к-м-р-? ------------------- Има ли овде камера? 0
I-- -- ov-e k--e-a? I__ l_ o___ k______ I-a l- o-d- k-m-r-? ------------------- Ima li ovde kamera?
Mul on vaja arvutit. Ј----еба--комп-у---. Ј_ т_____ к_________ Ј- т-е-а- к-м-ј-т-р- -------------------- Ја требам компјутер. 0
Ja tr-b-m--om----er. J_ t_____ k_________ J- t-e-a- k-m-j-t-r- -------------------- Ja trebam kompjuter.
Ma tahan meili saata. Ја-хоћ---- -----е- е-ма--. Ј_ х___ д_ п______ е______ Ј- х-ћ- д- п-ш-љ-м е-м-и-. -------------------------- Ја хоћу да пошаљем е-маил. 0
Ja -o-́u--- poš-l--m------l. J_ h___ d_ p_______ e______ J- h-c-u d- p-š-l-e- e-m-i-. ---------------------------- Ja hoću da pošaljem e-mail.
Kas siin on arvutit? Им- ли--вде ---п-ут-р? И__ л_ о___ к_________ И-а л- о-д- к-м-ј-т-р- ---------------------- Има ли овде компјутер? 0
I---l- --d- -ompjut-r? I__ l_ o___ k_________ I-a l- o-d- k-m-j-t-r- ---------------------- Ima li ovde kompjuter?
Mul on vaja pastakat. Ј- т-е-ам хе---ску-о-----. Ј_ т_____ х_______ о______ Ј- т-е-а- х-м-ј-к- о-о-к-. -------------------------- Ја требам хемијску оловку. 0
Ja tre-------i--ku--lo--u. J_ t_____ h_______ o______ J- t-e-a- h-m-j-k- o-o-k-. -------------------------- Ja trebam hemijsku olovku.
Ma tahan midagi kirjutada. Ја---ћу--- пи--м н----. Ј_ х___ д_ п____ н_____ Ј- х-ћ- д- п-ш-м н-ш-о- ----------------------- Ја хоћу да пишем нешто. 0
J- -o-́u ---piše- ---t-. J_ h___ d_ p____ n_____ J- h-c-u d- p-š-m n-š-o- ------------------------ Ja hoću da pišem nešto.
Kas siin on paberilehte ja pastakat? И---л--о--- -ис----пир--и -е--ј-----л-в-а? И__ л_ о___ л___ п_____ и х_______ о______ И-а л- о-д- л-с- п-п-р- и х-м-ј-к- о-о-к-? ------------------------------------------ Има ли овде лист папира и хемијска оловка? 0
Im- l- -v-e--is- papi-- i--e-ij--- o-o-ka? I__ l_ o___ l___ p_____ i h_______ o______ I-a l- o-d- l-s- p-p-r- i h-m-j-k- o-o-k-? ------------------------------------------ Ima li ovde list papira i hemijska olovka?

Masintõlge

Inimene, kes soovib mingi teksti tõlkimist, peab maksma palju raha. Elukutselised tõlgid ja tõlkijad on kallid. Vaatamata sellele on teiste keelte oskamine muutumas üha olulisemaks. Arvutiteadlased ja -keeleteadlased soovivad seda probleemi lahendada. Nad on juba mõnda aega tegelenud tõlkeabiprogrammide väljatöötamisega. Tänapäeval on palju erinevaid programme. Aga masintõlke kvaliteet pole tavaliselt väga hea. Kuid selles pole süüdi programmeerijad! Keeled on väga keerulised süsteemid. Arvutid, põhinevad lihtsatel matemaatilistel põhimõtetel. Seetõttu ei suuda nad keelt alati korrektselt töödelda. Tõlkeprogramm peab keele täielikult ära õppima. Selleks peavad spetsialistid õpetama programmile tuhandeid sõnu ja reegleid. See on praktiliselt võimatu. Lihtsam on arvutit panna võrrandeid arvutama. Selles on ta hea! Arvuti suudab välja arvutada, milliseid kombinatsioone kaustatakse tihemini. Ta tunneb näiteks ära, millised sõnad on sageli üksteise kõrval. Selleks tuleb talle sisestada tekstid erinevates keeltes. Sel moel õpib programm, mis on teatud keele juures tüüpiline. Antud statistiline meetod parandab automaattõlkeid. Kuid arvutid ei suuda inimesi asendada. Keele puhul ei suuda ükski masin inimese aju imiteerida. Seega jätkub tõlkijatel ja tõlkidel tööd veel kauaks ajaks! Tulevikus võiks lihtsaid tekste kindlasti arvutid tõlkida. Laulud, luule ja kirjandus vajavad aga elavat mõtlemist. Nad põhinevad inimese keeletunnetusel. Ja nii ongi hea ...