Vestmik

et midagi tohtima   »   nl iets mogen

73 [seitsekümmend kolm]

midagi tohtima

midagi tohtima

73 [drieënzeventig]

iets mogen

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hollandi Mängi Rohkem
Tohid sa juba autoga sõita? Ma--ji- al ------jd--? M__ j__ a_ a__________ M-g j-j a- a-t-r-j-e-? ---------------------- Mag jij al autorijden? 0
Tohid sa juba alkoholi juua? Mag---j a- -----ol-d--n-en? M__ j__ a_ a______ d_______ M-g j-j a- a-c-h-l d-i-k-n- --------------------------- Mag jij al alcohol drinken? 0
Tohid sa juba üksi välismaale sõita? M---ji-----a---en n-ar-he---u--enl---? M__ j__ a_ a_____ n___ h__ b__________ M-g j-j a- a-l-e- n-a- h-t b-i-e-l-n-? -------------------------------------- Mag jij al alleen naar het buitenland? 0
tohtima m-g-n m____ m-g-n ----- mogen 0
Tohime me siin suitsetada? M--en ----i-r--o-en? M____ w_ h___ r_____ M-g-n w- h-e- r-k-n- -------------------- Mogen we hier roken? 0
Tohib siin suitsetada? M-g-je -----r----? M__ j_ h___ r_____ M-g j- h-e- r-k-n- ------------------ Mag je hier roken? 0
Tohib siin krediitkaardiga maksta? Ka---e-m-t-ee- ----ie----rt--e-al--? K__ j_ m__ e__ k___________ b_______ K-n j- m-t e-n k-e-i-t-a-r- b-t-l-n- ------------------------------------ Kan je met een kredietkaart betalen? 0
Tohib siin tšekiga maksta? K---je me--ee- che--- --t----? K__ j_ m__ e__ c_____ b_______ K-n j- m-t e-n c-e-u- b-t-l-n- ------------------------------ Kan je met een cheque betalen? 0
Tohib siin ainult sularahas maksta? K-- ----ll-en-ma-----nta-t--eta-en? K__ j_ a_____ m___ c______ b_______ K-n j- a-l-e- m-a- c-n-a-t b-t-l-n- ----------------------------------- Kan je alleen maar contant betalen? 0
Tohin ma hetkel helistada? M-g -- e--- -e-ef-n---n? M__ i_ e___ t___________ M-g i- e-e- t-l-f-n-r-n- ------------------------ Mag ik even telefoneren? 0
Tohin ma hetkel midagi küsida? M-g -k--ven --ts--r--en? M__ i_ e___ i___ v______ M-g i- e-e- i-t- v-a-e-? ------------------------ Mag ik even iets vragen? 0
Tohin ma hetkel midagi öelda? M-g--- eve- -et---eggen? M__ i_ e___ i___ z______ M-g i- e-e- i-t- z-g-e-? ------------------------ Mag ik even iets zeggen? 0
Ta ei tohi pargis magada. H-j mag-n--t i- -----a-k -l-pen. H__ m__ n___ i_ h__ p___ s______ H-j m-g n-e- i- h-t p-r- s-a-e-. -------------------------------- Hij mag niet in het park slapen. 0
Ta ei tohi autos magada. H-------nie--i- de-auto s---e-. H__ m__ n___ i_ d_ a___ s______ H-j m-g n-e- i- d- a-t- s-a-e-. ------------------------------- Hij mag niet in de auto slapen. 0
Ta ei tohi rongijaamas magada. Hij -a- n-et -n h-- stat--n -la---. H__ m__ n___ i_ h__ s______ s______ H-j m-g n-e- i- h-t s-a-i-n s-a-e-. ----------------------------------- Hij mag niet in het station slapen. 0
Tohime me istuda? M---- w----an zi-t--? M____ w_ g___ z______ M-g-n w- g-a- z-t-e-? --------------------- Mogen we gaan zitten? 0
Tohime me menüüd saada? Mo-en w--de --nuk-ar---i-n? M____ w_ d_ m________ z____ M-g-n w- d- m-n-k-a-t z-e-? --------------------------- Mogen we de menukaart zien? 0
Tohime me eraldi maksta? M--e---e --art-b--a-en? M____ w_ a____ b_______ M-g-n w- a-a-t b-t-l-n- ----------------------- Mogen we apart betalen? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + hollandi (1-100) MP3 hollandi (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas aju õpib uusi sõnu

Kui me õpime uusi sõnu, salvestab meie aju uue materjali. Õppimisest on kasu vaid pideval kordamisel. Kui hästi meie aju sõnu salvestab, sõltub mitmetest teguritest. Kõige tähtsam on aga, et me kordaksime sõnavara regulaarselt. Salvestatakse vaid sõnad, mida me tihti kasutame või kirjutame. Võiks öelda, et need sõnad salvestuvad nagu pildid. See õppimise põhimõte kehtib ka ahvidel. Ahvid suudavad õppida sõnu ‘lugema’ juhul, kui nad neid piisavalt sageli näevad. Kuigi nad ei mõista sõnu, tunnevad nad ära sõnade vormi. Et rääkida ladusat keelt, on meil vaja palju sõnu. Seepärast peab sõnavara olema hästi organiseeritud. Meie mälu töötab nagu arhiiv. Et leida sõna kiiresti, peab ta teadma, kust otsida. Seepärast on parem õppida sõnu kindlas kontekstis. Siis leiab meie aju alati õige ‘faili’ üles. Aga õpitut on võimalik ka unustada. Sel juhul liigub teadmine aktiivsest mälust passiivsesse mälu. Unustades vabastame me end teadmistest, mida me ei vaja. Nii teeb meie aju ruumi uuele ja tähtsamale infole. Seetõttu on oluline, et me kasutame oma teadmisi regulaarselt. Aga passiivses mälus olev teave ei ole igaveseks kadunud. Kui me näeme unustatud sõna, tuleb see meile jälle meelde. Varem õpitut omandame me teisel korral kiiremini. Inimene, kes soovib oma sõnavara laiendada, peab laiendama ka oma huvialasid. Meil kõigil on mingid teatud huvid. Seetõttu keskendume me tavaliselt ühele samale asjale. Aga keel koosneb mitmest erinevast semantilistest väljadest. Poliitikast huvitatud inimene peaks vahepeal lugema ka spordilehte!