Vestmik

et midagi tohtima   »   af om iets te mag

73 [seitsekümmend kolm]

midagi tohtima

midagi tohtima

73 [drie en sewentig]

om iets te mag

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti afrikaani Mängi Rohkem
Tohid sa juba autoga sõita? Ma-----al--es---r? M__ j_ a_ b_______ M-g j- a- b-s-u-r- ------------------ Mag jy al bestuur? 0
Tohid sa juba alkoholi juua? Mag j- al-----ho- --in-? M__ j_ a_ a______ d_____ M-g j- a- a-k-h-l d-i-k- ------------------------ Mag jy al alkohol drink? 0
Tohid sa juba üksi välismaale sõita? M---jy--l-al-ee--buite-a-----e -a--? M__ j_ a_ a_____ b________ t__ g____ M-g j- a- a-l-e- b-i-e-a-d t-e g-a-? ------------------------------------ Mag jy al alleen buiteland toe gaan? 0
tohtima m-g m__ m-g --- mag 0
Tohime me siin suitsetada? Ma- o-s--ie- --ok? M__ o__ h___ r____ M-g o-s h-e- r-o-? ------------------ Mag ons hier rook? 0
Tohib siin suitsetada? Mag -ens-hi---rook? M__ m___ h___ r____ M-g m-n- h-e- r-o-? ------------------- Mag mens hier rook? 0
Tohib siin krediitkaardiga maksta? M-- -ens m---’----ed--t-aart be-a-l? M__ m___ m__ ’_ k___________ b______ M-g m-n- m-t ’- k-e-i-t-a-r- b-t-a-? ------------------------------------ Mag mens met ’n kredietkaart betaal? 0
Tohib siin tšekiga maksta? M-g-m-n- me--’n-------et---? M__ m___ m__ ’_ t___ b______ M-g m-n- m-t ’- t-e- b-t-a-? ---------------------------- Mag mens met ’n tjek betaal? 0
Tohib siin ainult sularahas maksta? Mag----- n----ont-----e----? M__ m___ n__ k______ b______ M-g m-n- n-t k-n-a-t b-t-a-? ---------------------------- Mag mens net kontant betaal? 0
Tohin ma hetkel helistada? Ma- ---m-a- -el? M__ e_ m___ b___ M-g e- m-a- b-l- ---------------- Mag ek maar bel? 0
Tohin ma hetkel midagi küsida? M-- -k --ar --ts---a? M__ e_ m___ i___ v___ M-g e- m-a- i-t- v-a- --------------------- Mag ek maar iets vra? 0
Tohin ma hetkel midagi öelda? Ma-------a--i-ts---? M__ e_ m___ i___ s__ M-g e- m-a- i-t- s-? -------------------- Mag ek maar iets sê? 0
Ta ei tohi pargis magada. Hy ma- n----n --- -ar--sl--- -i-. H_ m__ n__ i_ d__ p___ s____ n___ H- m-g n-e i- d-e p-r- s-a-p n-e- --------------------------------- Hy mag nie in die park slaap nie. 0
Ta ei tohi autos magada. Hy-----n----- d-e--otor-sl-a- --e. H_ m__ n__ i_ d__ m____ s____ n___ H- m-g n-e i- d-e m-t-r s-a-p n-e- ---------------------------------- Hy mag nie in die motor slaap nie. 0
Ta ei tohi rongijaamas magada. H--m-g nie--- -ie -ta-i- --aap nie. H_ m__ n__ i_ d__ s_____ s____ n___ H- m-g n-e i- d-e s-a-i- s-a-p n-e- ----------------------------------- Hy mag nie in die stasie slaap nie. 0
Tohime me istuda? M-g--ns--i-? M__ o__ s___ M-g o-s s-t- ------------ Mag ons sit? 0
Tohime me menüüd saada? Ma--on- ’--s--sk-a-- --y? M__ o__ ’_ s________ k___ M-g o-s ’- s-y-k-a-t k-y- ------------------------- Mag ons ’n spyskaart kry? 0
Tohime me eraldi maksta? M-- -n--a-a-t beta--? M__ o__ a____ b______ M-g o-s a-a-t b-t-a-? --------------------- Mag ons apart betaal? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + afrikaani (1-100) MP3 afrikaani (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas aju õpib uusi sõnu

Kui me õpime uusi sõnu, salvestab meie aju uue materjali. Õppimisest on kasu vaid pideval kordamisel. Kui hästi meie aju sõnu salvestab, sõltub mitmetest teguritest. Kõige tähtsam on aga, et me kordaksime sõnavara regulaarselt. Salvestatakse vaid sõnad, mida me tihti kasutame või kirjutame. Võiks öelda, et need sõnad salvestuvad nagu pildid. See õppimise põhimõte kehtib ka ahvidel. Ahvid suudavad õppida sõnu ‘lugema’ juhul, kui nad neid piisavalt sageli näevad. Kuigi nad ei mõista sõnu, tunnevad nad ära sõnade vormi. Et rääkida ladusat keelt, on meil vaja palju sõnu. Seepärast peab sõnavara olema hästi organiseeritud. Meie mälu töötab nagu arhiiv. Et leida sõna kiiresti, peab ta teadma, kust otsida. Seepärast on parem õppida sõnu kindlas kontekstis. Siis leiab meie aju alati õige ‘faili’ üles. Aga õpitut on võimalik ka unustada. Sel juhul liigub teadmine aktiivsest mälust passiivsesse mälu. Unustades vabastame me end teadmistest, mida me ei vaja. Nii teeb meie aju ruumi uuele ja tähtsamale infole. Seetõttu on oluline, et me kasutame oma teadmisi regulaarselt. Aga passiivses mälus olev teave ei ole igaveseks kadunud. Kui me näeme unustatud sõna, tuleb see meile jälle meelde. Varem õpitut omandame me teisel korral kiiremini. Inimene, kes soovib oma sõnavara laiendada, peab laiendama ka oma huvialasid. Meil kõigil on mingid teatud huvid. Seetõttu keskendume me tavaliselt ühele samale asjale. Aga keel koosneb mitmest erinevast semantilistest väljadest. Poliitikast huvitatud inimene peaks vahepeal lugema ka spordilehte!