Vestmik

et midagi tohtima   »   id memperbolehkan sesuatu

73 [seitsekümmend kolm]

midagi tohtima

midagi tohtima

73 [tujuh puluh tiga]

memperbolehkan sesuatu

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti indoneesia Mängi Rohkem
Tohid sa juba autoga sõita? Ap-ka--k-mu -ud-h--oleh-meny-t-r mo--l? A_____ k___ s____ b____ m_______ m_____ A-a-a- k-m- s-d-h b-l-h m-n-e-i- m-b-l- --------------------------------------- Apakah kamu sudah boleh menyetir mobil? 0
Tohid sa juba alkoholi juua? A-a------mu-s--ah --le---inu--alk---l? A_____ k___ s____ b____ m____ a_______ A-a-a- k-m- s-d-h b-l-h m-n-m a-k-h-l- -------------------------------------- Apakah kamu sudah boleh minum alkohol? 0
Tohid sa juba üksi välismaale sõita? Apa-a- ka-u---dah-b---h pe-----e--u-r-n--e-- s---iri? A_____ k___ s____ b____ p____ k_ l___ n_____ s_______ A-a-a- k-m- s-d-h b-l-h p-r-i k- l-a- n-g-r- s-n-i-i- ----------------------------------------------------- Apakah kamu sudah boleh pergi ke luar negeri sendiri? 0
tohtima b---h b____ b-l-h ----- boleh 0
Tohime me siin suitsetada? Bol--k-h-ka-- -e-o-o---i sin-? B_______ k___ m______ d_ s____ B-l-h-a- k-m- m-r-k-k d- s-n-? ------------------------------ Bolehkah kami merokok di sini? 0
Tohib siin suitsetada? B--ehk-h-ora-g---ro-o--di-s--i? B_______ o____ m______ d_ s____ B-l-h-a- o-a-g m-r-k-k d- s-n-? ------------------------------- Bolehkah orang merokok di sini? 0
Tohib siin krediitkaardiga maksta? Boleh--- or-n- m---ayar--e---n-ka-------di-? B_______ o____ m_______ d_____ k____ k______ B-l-h-a- o-a-g m-m-a-a- d-n-a- k-r-u k-e-i-? -------------------------------------------- Bolehkah orang membayar dengan kartu kredit? 0
Tohib siin tšekiga maksta? Bo--h-----rang-mem--yar--en--- cek? B_______ o____ m_______ d_____ c___ B-l-h-a- o-a-g m-m-a-a- d-n-a- c-k- ----------------------------------- Bolehkah orang membayar dengan cek? 0
Tohib siin ainult sularahas maksta? B-le-kah o---g-mem-ay----a-ya d--g------g --nai? B_______ o____ m_______ h____ d_____ u___ t_____ B-l-h-a- o-a-g m-m-a-a- h-n-a d-n-a- u-n- t-n-i- ------------------------------------------------ Bolehkah orang membayar hanya dengan uang tunai? 0
Tohin ma hetkel helistada? Bo-e-k-- -ay--me--l--on saj-? B_______ s___ m________ s____ B-l-h-a- s-y- m-n-l-p-n s-j-? ----------------------------- Bolehkah saya menelepon saja? 0
Tohin ma hetkel midagi küsida? B---hka- s-y- m-na----a- -------? B_______ s___ m_________ s_______ B-l-h-a- s-y- m-n-n-a-a- s-s-a-u- --------------------------------- Bolehkah saya menanyakan sesuatu? 0
Tohin ma hetkel midagi öelda? Bole-kah ---- --n-atak-n-se---t-? B_______ s___ m_________ s_______ B-l-h-a- s-y- m-n-a-a-a- s-s-a-u- --------------------------------- Bolehkah saya mengatakan sesuatu? 0
Ta ei tohi pargis magada. Dia t--ak bo--------- -i--a---. D__ t____ b____ t____ d_ t_____ D-a t-d-k b-l-h t-d-r d- t-m-n- ------------------------------- Dia tidak boleh tidur di taman. 0
Ta ei tohi autos magada. D-a-tid-k b-l-h -i-ur----m----. D__ t____ b____ t____ d_ m_____ D-a t-d-k b-l-h t-d-r d- m-b-l- ------------------------------- Dia tidak boleh tidur di mobil. 0
Ta ei tohi rongijaamas magada. D-a tidak b--e--t--ur-di sta-i-n -----a. D__ t____ b____ t____ d_ s______ k______ D-a t-d-k b-l-h t-d-r d- s-a-i-n k-r-t-. ---------------------------------------- Dia tidak boleh tidur di stasiun kereta. 0
Tohime me istuda? Boleh-ah--am- du--k-di--i--? B_______ k___ d____ d_ s____ B-l-h-a- k-m- d-d-k d- s-n-? ---------------------------- Bolehkah kami duduk di sini? 0
Tohime me menüüd saada? Bol----h----i -e-ih-----nu -a----n--a? B_______ k___ m______ m___ m__________ B-l-h-a- k-m- m-l-h-t m-n- m-k-n-n-y-? -------------------------------------- Bolehkah kami melihat menu makanannya? 0
Tohime me eraldi maksta? Bo-e-ka----mi me----ar-se-di---sendir-? B_______ k___ m_______ s_______________ B-l-h-a- k-m- m-m-a-a- s-n-i-i-s-n-i-i- --------------------------------------- Bolehkah kami membayar sendiri-sendiri? 0

Kuidas aju õpib uusi sõnu

Kui me õpime uusi sõnu, salvestab meie aju uue materjali. Õppimisest on kasu vaid pideval kordamisel. Kui hästi meie aju sõnu salvestab, sõltub mitmetest teguritest. Kõige tähtsam on aga, et me kordaksime sõnavara regulaarselt. Salvestatakse vaid sõnad, mida me tihti kasutame või kirjutame. Võiks öelda, et need sõnad salvestuvad nagu pildid. See õppimise põhimõte kehtib ka ahvidel. Ahvid suudavad õppida sõnu ‘lugema’ juhul, kui nad neid piisavalt sageli näevad. Kuigi nad ei mõista sõnu, tunnevad nad ära sõnade vormi. Et rääkida ladusat keelt, on meil vaja palju sõnu. Seepärast peab sõnavara olema hästi organiseeritud. Meie mälu töötab nagu arhiiv. Et leida sõna kiiresti, peab ta teadma, kust otsida. Seepärast on parem õppida sõnu kindlas kontekstis. Siis leiab meie aju alati õige ‘faili’ üles. Aga õpitut on võimalik ka unustada. Sel juhul liigub teadmine aktiivsest mälust passiivsesse mälu. Unustades vabastame me end teadmistest, mida me ei vaja. Nii teeb meie aju ruumi uuele ja tähtsamale infole. Seetõttu on oluline, et me kasutame oma teadmisi regulaarselt. Aga passiivses mälus olev teave ei ole igaveseks kadunud. Kui me näeme unustatud sõna, tuleb see meile jälle meelde. Varem õpitut omandame me teisel korral kiiremini. Inimene, kes soovib oma sõnavara laiendada, peab laiendama ka oma huvialasid. Meil kõigil on mingid teatud huvid. Seetõttu keskendume me tavaliselt ühele samale asjale. Aga keel koosneb mitmest erinevast semantilistest väljadest. Poliitikast huvitatud inimene peaks vahepeal lugema ka spordilehte!