Vestmik

et midagi tohtima   »   it potere

73 [seitsekümmend kolm]

midagi tohtima

midagi tohtima

73 [settantatré]

potere

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti itaalia Mängi Rohkem
Tohid sa juba autoga sõita? P-o- -ià---i--re? P___ g__ g_______ P-o- g-à g-i-a-e- ----------------- Puoi già guidare? 0
Tohid sa juba alkoholi juua? P--i --à-ber-------? P___ g__ b___ a_____ P-o- g-à b-r- a-c-l- -------------------- Puoi già bere alcol? 0
Tohid sa juba üksi välismaale sõita? Pu-i-g-à -n-a-e ----es-er--d- -o-o? P___ g__ a_____ a_________ d_ s____ P-o- g-à a-d-r- a-l-e-t-r- d- s-l-? ----------------------------------- Puoi già andare all’estero da solo? 0
tohtima p----e-- a-ere il-p-rmesso-di p_____ / a____ i_ p_______ d_ p-t-r- / a-e-e i- p-r-e-s- d- ----------------------------- potere / avere il permesso di 0
Tohime me siin suitsetada? P-s-i-m----m-re-qui? P_______ f_____ q___ P-s-i-m- f-m-r- q-i- -------------------- Possiamo fumare qui? 0
Tohib siin suitsetada? È-perm---o---mare-q--? È p_______ f_____ q___ È p-r-e-s- f-m-r- q-i- ---------------------- È permesso fumare qui? 0
Tohib siin krediitkaardiga maksta? S- può --g-r- -on-la-c-r---di -redi-o? S_ p__ p_____ c__ l_ c____ d_ c_______ S- p-ò p-g-r- c-n l- c-r-a d- c-e-i-o- -------------------------------------- Si può pagare con la carta di credito? 0
Tohib siin tšekiga maksta? S--p---pagare-c-n-un--ss---o? S_ p__ p_____ c__ u_ a_______ S- p-ò p-g-r- c-n u- a-s-g-o- ----------------------------- Si può pagare con un assegno? 0
Tohib siin ainult sularahas maksta? Si-p-ò-p--ar- -ol- -- ---t-nti? S_ p__ p_____ s___ i_ c________ S- p-ò p-g-r- s-l- i- c-n-a-t-? ------------------------------- Si può pagare solo in contanti? 0
Tohin ma hetkel helistada? P-sso --l-fo-ar---n -----t-? P____ t_________ u_ m_______ P-s-o t-l-f-n-r- u- m-m-n-o- ---------------------------- Posso telefonare un momento? 0
Tohin ma hetkel midagi küsida? Pos-o-c---d-------l-osa? P____ c_______ q________ P-s-o c-i-d-r- q-a-c-s-? ------------------------ Posso chiedere qualcosa? 0
Tohin ma hetkel midagi öelda? Po-so--ir-------os-? P____ d___ q________ P-s-o d-r- q-a-c-s-? -------------------- Posso dire qualcosa? 0
Ta ei tohi pargis magada. N-n---ò -or-ir--a----rc-. N__ p__ d______ a_ p_____ N-n p-ò d-r-i-e a- p-r-o- ------------------------- Non può dormire al parco. 0
Ta ei tohi autos magada. N-- p-- ---mir- in-a--o---ma----n-. N__ p__ d______ i_ a___ / m________ N-n p-ò d-r-i-e i- a-t- / m-c-h-n-. ----------------------------------- Non può dormire in auto / macchina. 0
Ta ei tohi rongijaamas magada. N-- p-- --rm------ --az---e. N__ p__ d______ i_ s________ N-n p-ò d-r-i-e i- s-a-i-n-. ---------------------------- Non può dormire in stazione. 0
Tohime me istuda? Po-s--mo ----r-i? P_______ s_______ P-s-i-m- s-d-r-i- ----------------- Possiamo sederci? 0
Tohime me menüüd saada? Po-si--- a---e i- men-? P_______ a____ i_ m____ P-s-i-m- a-e-e i- m-n-? ----------------------- Possiamo avere il menu? 0
Tohime me eraldi maksta? P-ss-amo paga---s--arat--e-te? P_______ p_____ s_____________ P-s-i-m- p-g-r- s-p-r-t-m-n-e- ------------------------------ Possiamo pagare separatamente? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + itaalia (1-100) MP3 itaalia (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas aju õpib uusi sõnu

Kui me õpime uusi sõnu, salvestab meie aju uue materjali. Õppimisest on kasu vaid pideval kordamisel. Kui hästi meie aju sõnu salvestab, sõltub mitmetest teguritest. Kõige tähtsam on aga, et me kordaksime sõnavara regulaarselt. Salvestatakse vaid sõnad, mida me tihti kasutame või kirjutame. Võiks öelda, et need sõnad salvestuvad nagu pildid. See õppimise põhimõte kehtib ka ahvidel. Ahvid suudavad õppida sõnu ‘lugema’ juhul, kui nad neid piisavalt sageli näevad. Kuigi nad ei mõista sõnu, tunnevad nad ära sõnade vormi. Et rääkida ladusat keelt, on meil vaja palju sõnu. Seepärast peab sõnavara olema hästi organiseeritud. Meie mälu töötab nagu arhiiv. Et leida sõna kiiresti, peab ta teadma, kust otsida. Seepärast on parem õppida sõnu kindlas kontekstis. Siis leiab meie aju alati õige ‘faili’ üles. Aga õpitut on võimalik ka unustada. Sel juhul liigub teadmine aktiivsest mälust passiivsesse mälu. Unustades vabastame me end teadmistest, mida me ei vaja. Nii teeb meie aju ruumi uuele ja tähtsamale infole. Seetõttu on oluline, et me kasutame oma teadmisi regulaarselt. Aga passiivses mälus olev teave ei ole igaveseks kadunud. Kui me näeme unustatud sõna, tuleb see meile jälle meelde. Varem õpitut omandame me teisel korral kiiremini. Inimene, kes soovib oma sõnavara laiendada, peab laiendama ka oma huvialasid. Meil kõigil on mingid teatud huvid. Seetõttu keskendume me tavaliselt ühele samale asjale. Aga keel koosneb mitmest erinevast semantilistest väljadest. Poliitikast huvitatud inimene peaks vahepeal lugema ka spordilehte!