Vestmik

et midagi tohtima   »   es poder hacer algo

73 [seitsekümmend kolm]

midagi tohtima

midagi tohtima

73 [setenta y tres]

poder hacer algo

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hispaania Mängi Rohkem
Tohid sa juba autoga sõita? ¿-- -----s c--ducir? ¿__ p_____ c________ ¿-a p-e-e- c-n-u-i-? -------------------- ¿Ya puedes conducir?
Tohid sa juba alkoholi juua? ¿----u--es -eb-r-al---ol? ¿__ p_____ b____ a_______ ¿-a p-e-e- b-b-r a-c-h-l- ------------------------- ¿Ya puedes beber alcohol?
Tohid sa juba üksi välismaale sõita? ¿Ya --ed-- via-ar-so-o /----l -x--an--ro? ¿__ p_____ v_____ s___ /__ a_ e__________ ¿-a p-e-e- v-a-a- s-l- /-a a- e-t-a-j-r-? ----------------------------------------- ¿Ya puedes viajar solo /-a al extranjero?
tohtima poder p____ p-d-r ----- poder
Tohime me siin suitsetada? ¿Po--m-- --m-- -qu-? ¿_______ f____ a____ ¿-o-e-o- f-m-r a-u-? -------------------- ¿Podemos fumar aquí?
Tohib siin suitsetada? ¿S---ue-e-f-ma----u-? ¿__ p____ f____ a____ ¿-e p-e-e f-m-r a-u-? --------------------- ¿Se puede fumar aquí?
Tohib siin krediitkaardiga maksta? ¿-e pu-d- pagar--on----je----e ---di-o? ¿__ p____ p____ c__ t______ d_ c_______ ¿-e p-e-e p-g-r c-n t-r-e-a d- c-é-i-o- --------------------------------------- ¿Se puede pagar con tarjeta de crédito?
Tohib siin tšekiga maksta? ¿-- pue-e---gar c--------e? ¿__ p____ p____ c__ c______ ¿-e p-e-e p-g-r c-n c-e-u-? --------------------------- ¿Se puede pagar con cheque?
Tohib siin ainult sularahas maksta? ¿Sól- -----e-- --g-- -- ef--t-v-? ¿____ s_ p____ p____ e_ e________ ¿-ó-o s- p-e-e p-g-r e- e-e-t-v-? --------------------------------- ¿Sólo se puede pagar en efectivo?
Tohin ma hetkel helistada? ¿-u-d- ta- ----ha--r --a -lam--a? ¿_____ t__ v__ h____ u__ l_______ ¿-u-d- t-l v-z h-c-r u-a l-a-a-a- --------------------------------- ¿Puedo tal vez hacer una llamada?
Tohin ma hetkel midagi küsida? ¿Pue-o t-- vez-p-e---t-r ----? ¿_____ t__ v__ p________ a____ ¿-u-d- t-l v-z p-e-u-t-r a-g-? ------------------------------ ¿Puedo tal vez preguntar algo?
Tohin ma hetkel midagi öelda? ¿--edo --- -ez deci- -l-o? ¿_____ t__ v__ d____ a____ ¿-u-d- t-l v-z d-c-r a-g-? -------------------------- ¿Puedo tal vez decir algo?
Ta ei tohi pargis magada. É- no -u--- -or-i- ---e-----q-e. É_ n_ p____ d_____ e_ e_ p______ É- n- p-e-e d-r-i- e- e- p-r-u-. -------------------------------- Él no puede dormir en el parque.
Ta ei tohi autos magada. Él--o-puede-do---r-en el-c-c--. É_ n_ p____ d_____ e_ e_ c_____ É- n- p-e-e d-r-i- e- e- c-c-e- ------------------------------- Él no puede dormir en el coche.
Ta ei tohi rongijaamas magada. É- no--u-d--dormir ----a --ta-ión. É_ n_ p____ d_____ e_ l_ e________ É- n- p-e-e d-r-i- e- l- e-t-c-ó-. ---------------------------------- Él no puede dormir en la estación.
Tohime me istuda? ¿----m-s -----r--s? ¿_______ s_________ ¿-o-e-o- s-n-a-n-s- ------------------- ¿Podemos sentarnos?
Tohime me menüüd saada? ¿P-d--o---e- l-------? ¿_______ v__ l_ c_____ ¿-o-e-o- v-r l- c-r-a- ---------------------- ¿Podemos ver la carta?
Tohime me eraldi maksta? ¿-o-e-o--p--ar---- -e--r---? ¿_______ p____ p__ s________ ¿-o-e-o- p-g-r p-r s-p-r-d-? ---------------------------- ¿Podemos pagar por separado?

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + hispaania (1-100) MP3 hispaania (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas aju õpib uusi sõnu

Kui me õpime uusi sõnu, salvestab meie aju uue materjali. Õppimisest on kasu vaid pideval kordamisel. Kui hästi meie aju sõnu salvestab, sõltub mitmetest teguritest. Kõige tähtsam on aga, et me kordaksime sõnavara regulaarselt. Salvestatakse vaid sõnad, mida me tihti kasutame või kirjutame. Võiks öelda, et need sõnad salvestuvad nagu pildid. See õppimise põhimõte kehtib ka ahvidel. Ahvid suudavad õppida sõnu ‘lugema’ juhul, kui nad neid piisavalt sageli näevad. Kuigi nad ei mõista sõnu, tunnevad nad ära sõnade vormi. Et rääkida ladusat keelt, on meil vaja palju sõnu. Seepärast peab sõnavara olema hästi organiseeritud. Meie mälu töötab nagu arhiiv. Et leida sõna kiiresti, peab ta teadma, kust otsida. Seepärast on parem õppida sõnu kindlas kontekstis. Siis leiab meie aju alati õige ‘faili’ üles. Aga õpitut on võimalik ka unustada. Sel juhul liigub teadmine aktiivsest mälust passiivsesse mälu. Unustades vabastame me end teadmistest, mida me ei vaja. Nii teeb meie aju ruumi uuele ja tähtsamale infole. Seetõttu on oluline, et me kasutame oma teadmisi regulaarselt. Aga passiivses mälus olev teave ei ole igaveseks kadunud. Kui me näeme unustatud sõna, tuleb see meile jälle meelde. Varem õpitut omandame me teisel korral kiiremini. Inimene, kes soovib oma sõnavara laiendada, peab laiendama ka oma huvialasid. Meil kõigil on mingid teatud huvid. Seetõttu keskendume me tavaliselt ühele samale asjale. Aga keel koosneb mitmest erinevast semantilistest väljadest. Poliitikast huvitatud inimene peaks vahepeal lugema ka spordilehte!