Vestmik

et midagi tohtima   »   fi saada tehdä jotakin

73 [seitsekümmend kolm]

midagi tohtima

midagi tohtima

73 [seitsemänkymmentäkolme]

saada tehdä jotakin

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti soome Mängi Rohkem
Tohid sa juba autoga sõita? Saatko jo --a- au-oa? S_____ j_ a___ a_____ S-a-k- j- a-a- a-t-a- --------------------- Saatko jo ajaa autoa? 0
Tohid sa juba alkoholi juua? S-atko -o j-oda -l--holi-? S_____ j_ j____ a_________ S-a-k- j- j-o-a a-k-h-l-a- -------------------------- Saatko jo juoda alkoholia? 0
Tohid sa juba üksi välismaale sõita? S-a--o--o-m---ä -k-in u--o-a--le? S_____ j_ m____ y____ u__________ S-a-k- j- m-n-ä y-s-n u-k-m-i-l-? --------------------------------- Saatko jo mennä yksin ulkomaille? 0
tohtima s-a-a s____ s-a-a ----- saada 0
Tohime me siin suitsetada? S-a-m-ko ---tta---ääl-ä? S_______ p______ t______ S-a-m-k- p-l-t-a t-ä-l-? ------------------------ Saammeko polttaa täällä? 0
Tohib siin suitsetada? Sa-k- tä-l-- ----t-a? S____ t_____ p_______ S-a-o t-ä-l- p-l-t-a- --------------------- Saako täällä polttaa? 0
Tohib siin krediitkaardiga maksta? Sa-k- --ä--ä------a -uo-t-k-rtill-? S____ t_____ m_____ l______________ S-a-o t-ä-l- m-k-a- l-o-t-k-r-i-l-? ----------------------------------- Saako täällä maksaa luottokortilla? 0
Tohib siin tšekiga maksta? Sa-ko tä-ll---aksa----ek--lä? S____ t_____ m_____ s________ S-a-o t-ä-l- m-k-a- s-e-i-l-? ----------------------------- Saako täällä maksaa shekillä? 0
Tohib siin ainult sularahas maksta? S-ako-maks-- v-i--k-te-s--l-? S____ m_____ v___ k__________ S-a-o m-k-a- v-i- k-t-i-e-l-? ----------------------------- Saako maksaa vain käteisellä? 0
Tohin ma hetkel helistada? Saank----ittaa? S_____ s_______ S-a-k- s-i-t-a- --------------- Saanko soittaa? 0
Tohin ma hetkel midagi küsida? S--n-o--y-yä---tak-n? S_____ k____ j_______ S-a-k- k-s-ä j-t-k-n- --------------------- Saanko kysyä jotakin? 0
Tohin ma hetkel midagi öelda? S-a--o---n-- jot---n? S_____ s____ j_______ S-a-k- s-n-a j-t-k-n- --------------------- Saanko sanoa jotakin? 0
Ta ei tohi pargis magada. Hä- e- -a---ukkua --is-ossa. H__ e_ s__ n_____ p_________ H-n e- s-a n-k-u- p-i-t-s-a- ---------------------------- Hän ei saa nukkua puistossa. 0
Ta ei tohi autos magada. Hän ----aa -----a autos-a. H__ e_ s__ n_____ a_______ H-n e- s-a n-k-u- a-t-s-a- -------------------------- Hän ei saa nukkua autossa. 0
Ta ei tohi rongijaamas magada. Hä- -i -aa nuk-ua-r-u--t--as--a-l-. H__ e_ s__ n_____ r________________ H-n e- s-a n-k-u- r-u-a-i-a-e-a-l-. ----------------------------------- Hän ei saa nukkua rautatieasemalla. 0
Tohime me istuda? Sa--m-ko-i--u-tu-? S_______ i________ S-a-m-k- i-t-u-u-? ------------------ Saammeko istuutua? 0
Tohime me menüüd saada? Vo-s-mmeko-sa--a --o-a--s--n? V_________ s____ r___________ V-i-i-m-k- s-a-a r-o-a-i-t-n- ----------------------------- Voisimmeko saada ruokalistan? 0
Tohime me eraldi maksta? S--m-e----a-sa- -----e-n? S_______ m_____ e________ S-a-m-k- m-k-a- e-i-s-e-? ------------------------- Saammeko maksaa erikseen? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + soome (1-100) MP3 soome (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas aju õpib uusi sõnu

Kui me õpime uusi sõnu, salvestab meie aju uue materjali. Õppimisest on kasu vaid pideval kordamisel. Kui hästi meie aju sõnu salvestab, sõltub mitmetest teguritest. Kõige tähtsam on aga, et me kordaksime sõnavara regulaarselt. Salvestatakse vaid sõnad, mida me tihti kasutame või kirjutame. Võiks öelda, et need sõnad salvestuvad nagu pildid. See õppimise põhimõte kehtib ka ahvidel. Ahvid suudavad õppida sõnu ‘lugema’ juhul, kui nad neid piisavalt sageli näevad. Kuigi nad ei mõista sõnu, tunnevad nad ära sõnade vormi. Et rääkida ladusat keelt, on meil vaja palju sõnu. Seepärast peab sõnavara olema hästi organiseeritud. Meie mälu töötab nagu arhiiv. Et leida sõna kiiresti, peab ta teadma, kust otsida. Seepärast on parem õppida sõnu kindlas kontekstis. Siis leiab meie aju alati õige ‘faili’ üles. Aga õpitut on võimalik ka unustada. Sel juhul liigub teadmine aktiivsest mälust passiivsesse mälu. Unustades vabastame me end teadmistest, mida me ei vaja. Nii teeb meie aju ruumi uuele ja tähtsamale infole. Seetõttu on oluline, et me kasutame oma teadmisi regulaarselt. Aga passiivses mälus olev teave ei ole igaveseks kadunud. Kui me näeme unustatud sõna, tuleb see meile jälle meelde. Varem õpitut omandame me teisel korral kiiremini. Inimene, kes soovib oma sõnavara laiendada, peab laiendama ka oma huvialasid. Meil kõigil on mingid teatud huvid. Seetõttu keskendume me tavaliselt ühele samale asjale. Aga keel koosneb mitmest erinevast semantilistest väljadest. Poliitikast huvitatud inimene peaks vahepeal lugema ka spordilehte!