Мо-еш-л---е-е -а -ът--аш-сам --сам- - -уж-ин-?
М____ л_ в___ д_ п______ с__ / с___ в ч_______
М-ж-ш л- в-ч- д- п-т-в-ш с-м / с-м- в ч-ж-и-а-
----------------------------------------------
Можеш ли вече да пътуваш сам / сама в чужбина? 0 M-zh--- l- --c-e-da p--uva-- s-- --sa-a ----uzhb--a?M______ l_ v____ d_ p_______ s__ / s___ v c_________M-z-e-h l- v-c-e d- p-t-v-s- s-m / s-m- v c-u-h-i-a-----------------------------------------------------Mozhesh li veche da pytuvash sam / sama v chuzhbina?
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Tohid sa juba üksi välismaale sõita?
Можеш ли вече да пътуваш сам / сама в чужбина?
Mozhesh li veche da pytuvash sam / sama v chuzhbina?
Мож- -- да се --ш- тук?
М___ л_ д_ с_ п___ т___
М-ж- л- д- с- п-ш- т-к-
-----------------------
Може ли да се пуши тук? 0 Mo--e-li -a--e-pushi -u-?M____ l_ d_ s_ p____ t___M-z-e l- d- s- p-s-i t-k--------------------------Mozhe li da se pushi tuk?
Мо-- -- д- ---пл-ща - кр-ди-н- ---та?
М___ л_ д_ с_ п____ с к_______ к_____
М-ж- л- д- с- п-а-а с к-е-и-н- к-р-а-
-------------------------------------
Може ли да се плаща с кредитна карта? 0 Mo-h- ----a--- plas---a s---e-itn- -arta?M____ l_ d_ s_ p_______ s k_______ k_____M-z-e l- d- s- p-a-h-h- s k-e-i-n- k-r-a------------------------------------------Mozhe li da se plashcha s kreditna karta?
Може л--да-се -л----с ч-к?
М___ л_ д_ с_ п____ с ч___
М-ж- л- д- с- п-а-а с ч-к-
--------------------------
Може ли да се плаща с чек? 0 Mozhe-l- -a-se--las-c-a s chek?M____ l_ d_ s_ p_______ s c____M-z-e l- d- s- p-a-h-h- s c-e-?-------------------------------Mozhe li da se plashcha s chek?
Може-ли да--- плаща с--о---бр--?
М___ л_ д_ с_ п____ с___ в б____
М-ж- л- д- с- п-а-а с-м- в б-о-?
--------------------------------
Може ли да се плаща само в брой? 0 Mo--e -i-da -e pl---c-a----o - -roy?M____ l_ d_ s_ p_______ s___ v b____M-z-e l- d- s- p-a-h-h- s-m- v b-o-?------------------------------------Mozhe li da se plashcha samo v broy?
Той-не-м----да-с-и в-----а.
Т__ н_ м___ д_ с__ в п_____
Т-й н- м-ж- д- с-и в п-р-а-
---------------------------
Той не може да спи в парка. 0 T---n--mo--- ----p--- parka.T__ n_ m____ d_ s__ v p_____T-y n- m-z-e d- s-i v p-r-a-----------------------------Toy ne mozhe da spi v parka.
Т--------же -- с---- кол---.
Т__ н_ м___ д_ с__ в к______
Т-й н- м-ж- д- с-и в к-л-т-.
----------------------------
Той не може да спи в колата. 0 T---ne -o-he-d- s-i --k---t-.T__ n_ m____ d_ s__ v k______T-y n- m-z-e d- s-i v k-l-t-.-----------------------------Toy ne mozhe da spi v kolata.
Kui me õpime uusi sõnu, salvestab meie aju uue materjali.
Õppimisest on kasu vaid pideval kordamisel.
Kui hästi meie aju sõnu salvestab, sõltub mitmetest teguritest.
Kõige tähtsam on aga, et me kordaksime sõnavara regulaarselt.
Salvestatakse vaid sõnad, mida me tihti kasutame või kirjutame.
Võiks öelda, et need sõnad salvestuvad nagu pildid.
See õppimise põhimõte kehtib ka ahvidel.
Ahvid suudavad õppida sõnu ‘lugema’ juhul, kui nad neid piisavalt sageli näevad.
Kuigi nad ei mõista sõnu, tunnevad nad ära sõnade vormi.
Et rääkida ladusat keelt, on meil vaja palju sõnu.
Seepärast peab sõnavara olema hästi organiseeritud.
Meie mälu töötab nagu arhiiv.
Et leida sõna kiiresti, peab ta teadma, kust otsida.
Seepärast on parem õppida sõnu kindlas kontekstis.
Siis leiab meie aju alati õige ‘faili’ üles.
Aga õpitut on võimalik ka unustada.
Sel juhul liigub teadmine aktiivsest mälust passiivsesse mälu.
Unustades vabastame me end teadmistest, mida me ei vaja.
Nii teeb meie aju ruumi uuele ja tähtsamale infole.
Seetõttu on oluline, et me kasutame oma teadmisi regulaarselt.
Aga passiivses mälus olev teave ei ole igaveseks kadunud.
Kui me näeme unustatud sõna, tuleb see meile jälle meelde.
Varem õpitut omandame me teisel korral kiiremini.
Inimene, kes soovib oma sõnavara laiendada, peab laiendama ka oma huvialasid.
Meil kõigil on mingid teatud huvid.
Seetõttu keskendume me tavaliselt ühele samale asjale.
Aga keel koosneb mitmest erinevast semantilistest väljadest.
Poliitikast huvitatud inimene peaks vahepeal lugema ka spordilehte!