Vestmik

et midagi tohtima   »   en To be allowed to

73 [seitsekümmend kolm]

midagi tohtima

midagi tohtima

73 [seventy-three]

To be allowed to

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti inglise (UK) Mängi Rohkem
Tohid sa juba autoga sõita? A---yo- a-r--dy-a-lo-ed-to driv-? A__ y__ a______ a______ t_ d_____ A-e y-u a-r-a-y a-l-w-d t- d-i-e- --------------------------------- Are you already allowed to drive? 0
Tohid sa juba alkoholi juua? A-- -ou--lre-dy ---o-ed -o d--n--a-co-o-? A__ y__ a______ a______ t_ d____ a_______ A-e y-u a-r-a-y a-l-w-d t- d-i-k a-c-h-l- ----------------------------------------- Are you already allowed to drink alcohol? 0
Tohid sa juba üksi välismaale sõita? Ar--you ----a----ll---d t- -rav----br-a- al-n-? A__ y__ a______ a______ t_ t_____ a_____ a_____ A-e y-u a-r-a-y a-l-w-d t- t-a-e- a-r-a- a-o-e- ----------------------------------------------- Are you already allowed to travel abroad alone? 0
tohtima m-- - -- b- allow-d m__ / t_ b_ a______ m-y / t- b- a-l-w-d ------------------- may / to be allowed 0
Tohime me siin suitsetada? M-y we-sm----he--? M__ w_ s____ h____ M-y w- s-o-e h-r-? ------------------ May we smoke here? 0
Tohib siin suitsetada? I- s--k--- all-we- -er-? I_ s______ a______ h____ I- s-o-i-g a-l-w-d h-r-? ------------------------ Is smoking allowed here? 0
Tohib siin krediitkaardiga maksta? May-o-e---y by-cr--it---rd? M__ o__ p__ b_ c_____ c____ M-y o-e p-y b- c-e-i- c-r-? --------------------------- May one pay by credit card? 0
Tohib siin tšekiga maksta? May--ne pa--by --eq---------k (-m--? M__ o__ p__ b_ c_____ / c____ (_____ M-y o-e p-y b- c-e-u- / c-e-k (-m-)- ------------------------------------ May one pay by cheque / check (am.)? 0
Tohib siin ainult sularahas maksta? M-- o-e---ly--a- ---c--h? M__ o__ o___ p__ i_ c____ M-y o-e o-l- p-y i- c-s-? ------------------------- May one only pay in cash? 0
Tohin ma hetkel helistada? M---I ju------e-a---l-? M__ I j___ m___ a c____ M-y I j-s- m-k- a c-l-? ----------------------- May I just make a call? 0
Tohin ma hetkel midagi küsida? M-y-I -us- --k so-ethi-g? M__ I j___ a__ s_________ M-y I j-s- a-k s-m-t-i-g- ------------------------- May I just ask something? 0
Tohin ma hetkel midagi öelda? Ma- - -----s-y so--t--n-? M__ I j___ s__ s_________ M-y I j-s- s-y s-m-t-i-g- ------------------------- May I just say something? 0
Ta ei tohi pargis magada. He--s --t----owe- t- s-eep i- --e p--k. H_ i_ n__ a______ t_ s____ i_ t__ p____ H- i- n-t a-l-w-d t- s-e-p i- t-e p-r-. --------------------------------------- He is not allowed to sleep in the park. 0
Ta ei tohi autos magada. H- is-not all-wed-to s-e-p -- t-e----. H_ i_ n__ a______ t_ s____ i_ t__ c___ H- i- n-t a-l-w-d t- s-e-p i- t-e c-r- -------------------------------------- He is not allowed to sleep in the car. 0
Ta ei tohi rongijaamas magada. H---- n-t-a-l-wed--o ----p a--the tr-in-s-a----. H_ i_ n__ a______ t_ s____ a_ t__ t____ s_______ H- i- n-t a-l-w-d t- s-e-p a- t-e t-a-n s-a-i-n- ------------------------------------------------ He is not allowed to sleep at the train station. 0
Tohime me istuda? Ma- we ta---- -e-t? M__ w_ t___ a s____ M-y w- t-k- a s-a-? ------------------- May we take a seat? 0
Tohime me menüüd saada? Ma- -e------th-----u? M__ w_ h___ t__ m____ M-y w- h-v- t-e m-n-? --------------------- May we have the menu? 0
Tohime me eraldi maksta? Ma---e-pa--sepa---el-? M__ w_ p__ s__________ M-y w- p-y s-p-r-t-l-? ---------------------- May we pay separately? 0

Kuidas aju õpib uusi sõnu

Kui me õpime uusi sõnu, salvestab meie aju uue materjali. Õppimisest on kasu vaid pideval kordamisel. Kui hästi meie aju sõnu salvestab, sõltub mitmetest teguritest. Kõige tähtsam on aga, et me kordaksime sõnavara regulaarselt. Salvestatakse vaid sõnad, mida me tihti kasutame või kirjutame. Võiks öelda, et need sõnad salvestuvad nagu pildid. See õppimise põhimõte kehtib ka ahvidel. Ahvid suudavad õppida sõnu ‘lugema’ juhul, kui nad neid piisavalt sageli näevad. Kuigi nad ei mõista sõnu, tunnevad nad ära sõnade vormi. Et rääkida ladusat keelt, on meil vaja palju sõnu. Seepärast peab sõnavara olema hästi organiseeritud. Meie mälu töötab nagu arhiiv. Et leida sõna kiiresti, peab ta teadma, kust otsida. Seepärast on parem õppida sõnu kindlas kontekstis. Siis leiab meie aju alati õige ‘faili’ üles. Aga õpitut on võimalik ka unustada. Sel juhul liigub teadmine aktiivsest mälust passiivsesse mälu. Unustades vabastame me end teadmistest, mida me ei vaja. Nii teeb meie aju ruumi uuele ja tähtsamale infole. Seetõttu on oluline, et me kasutame oma teadmisi regulaarselt. Aga passiivses mälus olev teave ei ole igaveseks kadunud. Kui me näeme unustatud sõna, tuleb see meile jälle meelde. Varem õpitut omandame me teisel korral kiiremini. Inimene, kes soovib oma sõnavara laiendada, peab laiendama ka oma huvialasid. Meil kõigil on mingid teatud huvid. Seetõttu keskendume me tavaliselt ühele samale asjale. Aga keel koosneb mitmest erinevast semantilistest väljadest. Poliitikast huvitatud inimene peaks vahepeal lugema ka spordilehte!