Vestmik

et midagi tohtima   »   cs smět něco

73 [seitsekümmend kolm]

midagi tohtima

midagi tohtima

73 [sedmdesát tři]

smět něco

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tšehhi Mängi Rohkem
Tohid sa juba autoga sõita? Smíš u--ř--i--au-o? S___ u_ ř____ a____ S-í- u- ř-d-t a-t-? ------------------- Smíš už řídit auto? 0
Tohid sa juba alkoholi juua? S--š-už--í- al-oh--? S___ u_ p__ a_______ S-í- u- p-t a-k-h-l- -------------------- Smíš už pít alkohol? 0
Tohid sa juba üksi välismaale sõita? S-í-----sám --s--a-cest--at d- -ahra-ič-? S___ u_ s__ / s___ c_______ d_ z_________ S-í- u- s-m / s-m- c-s-o-a- d- z-h-a-i-í- ----------------------------------------- Smíš už sám / sama cestovat do zahraničí? 0
tohtima sm-t s___ s-ě- ---- smět 0
Tohime me siin suitsetada? S--me---dy -ouřit? S____ t___ k______ S-í-e t-d- k-u-i-? ------------------ Smíme tady kouřit? 0
Tohib siin suitsetada? S-í--e tu----ř--? S__ s_ t_ k______ S-í s- t- k-u-i-? ----------------- Smí se tu kouřit? 0
Tohib siin krediitkaardiga maksta? L-e -la--- -reditn--k-r---? L__ p_____ k_______ k______ L-e p-a-i- k-e-i-n- k-r-o-? --------------------------- Lze platit kreditní kartou? 0
Tohib siin tšekiga maksta? Lze -l---- š-k-m? L__ p_____ š_____ L-e p-a-i- š-k-m- ----------------- Lze platit šekem? 0
Tohib siin ainult sularahas maksta? Lz- plat-- -otov-? L__ p_____ h______ L-e p-a-i- h-t-v-? ------------------ Lze platit hotově? 0
Tohin ma hetkel helistada? Moh--si z-t----------? M___ s_ z_____________ M-h- s- z-t-l-f-n-v-t- ---------------------- Mohu si zatelefonovat? 0
Tohin ma hetkel midagi küsida? Mo------na----o -----t? M___ s_ n_ n___ z______ M-h- s- n- n-c- z-p-a-? ----------------------- Mohu se na něco zeptat? 0
Tohin ma hetkel midagi öelda? M-hu----o ř---? M___ n___ ř____ M-h- n-c- ř-c-? --------------- Mohu něco říci? 0
Ta ei tohi pargis magada. O- n-s-- -p---v p-rk-. O_ n____ s___ v p_____ O- n-s-í s-á- v p-r-u- ---------------------- On nesmí spát v parku. 0
Ta ei tohi autos magada. On --s---s-át-- ----. O_ n____ s___ v a____ O- n-s-í s-á- v a-t-. --------------------- On nesmí spát v autě. 0
Ta ei tohi rongijaamas magada. O- ne-mí --á- -- ---raž-. O_ n____ s___ n_ n_______ O- n-s-í s-á- n- n-d-a-í- ------------------------- On nesmí spát na nádraží. 0
Tohime me istuda? M----- -e --sad-t? M_____ s_ p_______ M-ž-m- s- p-s-d-t- ------------------ Můžeme se posadit? 0
Tohime me menüüd saada? Mů--me d-s-at--í-el-- l--t-k? M_____ d_____ j______ l______ M-ž-m- d-s-a- j-d-l-í l-s-e-? ----------------------------- Můžeme dostat jídelní lístek? 0
Tohime me eraldi maksta? M------zapl-t-t--v---ť? M_____ z_______ z______ M-ž-m- z-p-a-i- z-l-š-? ----------------------- Můžeme zaplatit zvlášť? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + tšehhi (1-100) MP3 tšehhi (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas aju õpib uusi sõnu

Kui me õpime uusi sõnu, salvestab meie aju uue materjali. Õppimisest on kasu vaid pideval kordamisel. Kui hästi meie aju sõnu salvestab, sõltub mitmetest teguritest. Kõige tähtsam on aga, et me kordaksime sõnavara regulaarselt. Salvestatakse vaid sõnad, mida me tihti kasutame või kirjutame. Võiks öelda, et need sõnad salvestuvad nagu pildid. See õppimise põhimõte kehtib ka ahvidel. Ahvid suudavad õppida sõnu ‘lugema’ juhul, kui nad neid piisavalt sageli näevad. Kuigi nad ei mõista sõnu, tunnevad nad ära sõnade vormi. Et rääkida ladusat keelt, on meil vaja palju sõnu. Seepärast peab sõnavara olema hästi organiseeritud. Meie mälu töötab nagu arhiiv. Et leida sõna kiiresti, peab ta teadma, kust otsida. Seepärast on parem õppida sõnu kindlas kontekstis. Siis leiab meie aju alati õige ‘faili’ üles. Aga õpitut on võimalik ka unustada. Sel juhul liigub teadmine aktiivsest mälust passiivsesse mälu. Unustades vabastame me end teadmistest, mida me ei vaja. Nii teeb meie aju ruumi uuele ja tähtsamale infole. Seetõttu on oluline, et me kasutame oma teadmisi regulaarselt. Aga passiivses mälus olev teave ei ole igaveseks kadunud. Kui me näeme unustatud sõna, tuleb see meile jälle meelde. Varem õpitut omandame me teisel korral kiiremini. Inimene, kes soovib oma sõnavara laiendada, peab laiendama ka oma huvialasid. Meil kõigil on mingid teatud huvid. Seetõttu keskendume me tavaliselt ühele samale asjale. Aga keel koosneb mitmest erinevast semantilistest väljadest. Poliitikast huvitatud inimene peaks vahepeal lugema ka spordilehte!