Vestmik

et midagi tohtima   »   da måtte noget

73 [seitsekümmend kolm]

midagi tohtima

midagi tohtima

73 [treoghalvfjerds]

måtte noget

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Tohid sa juba autoga sõita? Må du-a-ler-d----r--b--? M_ d_ a_______ k___ b___ M- d- a-l-r-d- k-r- b-l- ------------------------ Må du allerede køre bil? 0
Tohid sa juba alkoholi juua? M--d---l-erede-d--k-e------o-? M_ d_ a_______ d_____ a_______ M- d- a-l-r-d- d-i-k- a-k-h-l- ------------------------------ Må du allerede drikke alkohol? 0
Tohid sa juba üksi välismaale sõita? M- -- --le---e---ge---en- til u-lan-et? M_ d_ a_______ t___ a____ t__ u________ M- d- a-l-r-d- t-g- a-e-e t-l u-l-n-e-? --------------------------------------- Må du allerede tage alene til udlandet? 0
tohtima m-tte m____ m-t-e ----- måtte 0
Tohime me siin suitsetada? M- -- -y-e -er? M_ v_ r___ h___ M- v- r-g- h-r- --------------- Må vi ryge her? 0
Tohib siin suitsetada? M- m-----------? M_ m__ r___ h___ M- m-n r-g- h-r- ---------------- Må man ryge her? 0
Tohib siin krediitkaardiga maksta? Må-m-n --ta---me- k---i-k---? M_ m__ b_____ m__ k__________ M- m-n b-t-l- m-d k-e-i-k-r-? ----------------------------- Må man betale med kreditkort? 0
Tohib siin tšekiga maksta? M- m-n -et----------eck? M_ m__ b_____ m__ c_____ M- m-n b-t-l- m-d c-e-k- ------------------------ Må man betale med check? 0
Tohib siin ainult sularahas maksta? Må--a---u---et-le -on--nt? M_ m__ k__ b_____ k_______ M- m-n k-n b-t-l- k-n-a-t- -------------------------- Må man kun betale kontant? 0
Tohin ma hetkel helistada? Må j-g -i-e r---- -----og--? M_ j__ l___ r____ t__ n_____ M- j-g l-g- r-n-e t-l n-g-n- ---------------------------- Må jeg lige ringe til nogen? 0
Tohin ma hetkel midagi küsida? Må--e--l-ge -p--ge ---nog-t? M_ j__ l___ s_____ o_ n_____ M- j-g l-g- s-ø-g- o- n-g-t- ---------------------------- Må jeg lige spørge om noget? 0
Tohin ma hetkel midagi öelda? M- -eg l--- s--e---get? M_ j__ l___ s___ n_____ M- j-g l-g- s-g- n-g-t- ----------------------- Må jeg lige sige noget? 0
Ta ei tohi pargis magada. H---må ------ove i---rk--. H__ m_ i___ s___ i p______ H-n m- i-k- s-v- i p-r-e-. -------------------------- Han må ikke sove i parken. 0
Ta ei tohi autos magada. H-n-m----k---o-- i-b-len. H__ m_ i___ s___ i b_____ H-n m- i-k- s-v- i b-l-n- ------------------------- Han må ikke sove i bilen. 0
Ta ei tohi rongijaamas magada. Ha- -å -k-- -o-e på--ta-ionen. H__ m_ i___ s___ p_ s_________ H-n m- i-k- s-v- p- s-a-i-n-n- ------------------------------ Han må ikke sove på stationen. 0
Tohime me istuda? M---i sæ-t--os-ne-? M_ v_ s____ o_ n___ M- v- s-t-e o- n-d- ------------------- Må vi sætte os ned? 0
Tohime me menüüd saada? M--v---- sp----o---t? M_ v_ f_ s___________ M- v- f- s-i-e-o-t-t- --------------------- Må vi få spisekortet? 0
Tohime me eraldi maksta? Må--i-b----e -ve- f---s--? M_ v_ b_____ h___ f__ s___ M- v- b-t-l- h-e- f-r s-g- -------------------------- Må vi betale hver for sig? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + taani (1-100) MP3 taani (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas aju õpib uusi sõnu

Kui me õpime uusi sõnu, salvestab meie aju uue materjali. Õppimisest on kasu vaid pideval kordamisel. Kui hästi meie aju sõnu salvestab, sõltub mitmetest teguritest. Kõige tähtsam on aga, et me kordaksime sõnavara regulaarselt. Salvestatakse vaid sõnad, mida me tihti kasutame või kirjutame. Võiks öelda, et need sõnad salvestuvad nagu pildid. See õppimise põhimõte kehtib ka ahvidel. Ahvid suudavad õppida sõnu ‘lugema’ juhul, kui nad neid piisavalt sageli näevad. Kuigi nad ei mõista sõnu, tunnevad nad ära sõnade vormi. Et rääkida ladusat keelt, on meil vaja palju sõnu. Seepärast peab sõnavara olema hästi organiseeritud. Meie mälu töötab nagu arhiiv. Et leida sõna kiiresti, peab ta teadma, kust otsida. Seepärast on parem õppida sõnu kindlas kontekstis. Siis leiab meie aju alati õige ‘faili’ üles. Aga õpitut on võimalik ka unustada. Sel juhul liigub teadmine aktiivsest mälust passiivsesse mälu. Unustades vabastame me end teadmistest, mida me ei vaja. Nii teeb meie aju ruumi uuele ja tähtsamale infole. Seetõttu on oluline, et me kasutame oma teadmisi regulaarselt. Aga passiivses mälus olev teave ei ole igaveseks kadunud. Kui me näeme unustatud sõna, tuleb see meile jälle meelde. Varem õpitut omandame me teisel korral kiiremini. Inimene, kes soovib oma sõnavara laiendada, peab laiendama ka oma huvialasid. Meil kõigil on mingid teatud huvid. Seetõttu keskendume me tavaliselt ühele samale asjale. Aga keel koosneb mitmest erinevast semantilistest väljadest. Poliitikast huvitatud inimene peaks vahepeal lugema ka spordilehte!