Vestmik

et midagi tohtima   »   nn ha lov til noko

73 [seitsekümmend kolm]

midagi tohtima

midagi tohtima

73 [syttitre]

ha lov til noko

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Tohid sa juba autoga sõita? Har du -ov-t-l-å---y-e bi- -n-o? H__ d_ l__ t__ å k____ b__ e____ H-r d- l-v t-l å k-y-e b-l e-n-? -------------------------------- Har du lov til å køyre bil enno? 0
Tohid sa juba alkoholi juua? Ha---u lo--ti- å-d--k-e --koho- --n-? H__ d_ l__ t__ å d_____ a______ e____ H-r d- l-v t-l å d-i-k- a-k-h-l e-n-? ------------------------------------- Har du lov til å drikke alkohol enno? 0
Tohid sa juba üksi välismaale sõita? Ha- d--l-v-ti--- reis- ---i-e---l--t--ndet? H__ d_ l__ t__ å r____ å_____ t__ u________ H-r d- l-v t-l å r-i-e å-e-n- t-l u-l-n-e-? ------------------------------------------- Har du lov til å reise åleine til utlandet? 0
tohtima f--l-- -il f_ l__ t__ f- l-v t-l ---------- få lov til 0
Tohime me siin suitsetada? Kan-vi -øy--e-her? K__ v_ r_____ h___ K-n v- r-y-j- h-r- ------------------ Kan vi røykje her? 0
Tohib siin suitsetada? E- -et--ov-å r---j--h--? E_ d__ l__ å r_____ h___ E- d-t l-v å r-y-j- h-r- ------------------------ Er det lov å røykje her? 0
Tohib siin krediitkaardiga maksta? K-- eg--e-a-e m-----e-i--ko-t? K__ e_ b_____ m__ k___________ K-n e- b-t-l- m-d k-e-i-t-o-t- ------------------------------ Kan eg betale med kredittkort? 0
Tohib siin tšekiga maksta? K---e- -etale-med-s-e--? K__ e_ b_____ m__ s_____ K-n e- b-t-l- m-d s-e-k- ------------------------ Kan eg betale med sjekk? 0
Tohib siin ainult sularahas maksta? Kan-eg -err----t-l--k-n-a-t? K__ e_ b____ b_____ k_______ K-n e- b-r-e b-t-l- k-n-a-t- ---------------------------- Kan eg berre betale kontant? 0
Tohin ma hetkel helistada? Ka- -g -å -i-gje-----n--o-? K__ e_ f_ r_____ t__ n_____ K-n e- f- r-n-j- t-l n-k-n- --------------------------- Kan eg få ringje til nokon? 0
Tohin ma hetkel midagi küsida? K----g -- spørje----no-o? K__ e_ f_ s_____ o_ n____ K-n e- f- s-ø-j- o- n-k-? ------------------------- Kan eg få spørje om noko? 0
Tohin ma hetkel midagi öelda? K-- e--f- --ie---ko? K__ e_ f_ s___ n____ K-n e- f- s-i- n-k-? -------------------- Kan eg få seie noko? 0
Ta ei tohi pargis magada. H---h-r-i---e-l-----l-å -o-e---p--k-n. H__ h__ i____ l__ t__ å s___ i p______ H-n h-r i-k-e l-v t-l å s-v- i p-r-e-. -------------------------------------- Han har ikkje lov til å sove i parken. 0
Ta ei tohi autos magada. H-- --r----j---o---i- å s--e ---i---. H__ h__ i____ l__ t__ å s___ i b_____ H-n h-r i-k-e l-v t-l å s-v- i b-l-n- ------------------------------------- Han har ikkje lov til å sove i bilen. 0
Ta ei tohi rongijaamas magada. Ha- --r ikk-- ----t-l å --ve ---t-gs-------n. H__ h__ i____ l__ t__ å s___ p_ t____________ H-n h-r i-k-e l-v t-l å s-v- p- t-g-t-s-o-e-. --------------------------------------------- Han har ikkje lov til å sove på togstasjonen. 0
Tohime me istuda? Kan v--------o--? K__ v_ s____ o___ K-n v- s-t-e o-s- ----------------- Kan vi setje oss? 0
Tohime me menüüd saada? Ka--vi -- m--ye-? K__ v_ f_ m______ K-n v- f- m-n-e-? ----------------- Kan vi få menyen? 0
Tohime me eraldi maksta? Ka- vi-b-t--- -----fo-----? K__ v_ b_____ k___ f__ o___ K-n v- b-t-l- k-a- f-r o-s- --------------------------- Kan vi betale kvar for oss? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + nynorsk (1-100) MP3 nynorsk (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas aju õpib uusi sõnu

Kui me õpime uusi sõnu, salvestab meie aju uue materjali. Õppimisest on kasu vaid pideval kordamisel. Kui hästi meie aju sõnu salvestab, sõltub mitmetest teguritest. Kõige tähtsam on aga, et me kordaksime sõnavara regulaarselt. Salvestatakse vaid sõnad, mida me tihti kasutame või kirjutame. Võiks öelda, et need sõnad salvestuvad nagu pildid. See õppimise põhimõte kehtib ka ahvidel. Ahvid suudavad õppida sõnu ‘lugema’ juhul, kui nad neid piisavalt sageli näevad. Kuigi nad ei mõista sõnu, tunnevad nad ära sõnade vormi. Et rääkida ladusat keelt, on meil vaja palju sõnu. Seepärast peab sõnavara olema hästi organiseeritud. Meie mälu töötab nagu arhiiv. Et leida sõna kiiresti, peab ta teadma, kust otsida. Seepärast on parem õppida sõnu kindlas kontekstis. Siis leiab meie aju alati õige ‘faili’ üles. Aga õpitut on võimalik ka unustada. Sel juhul liigub teadmine aktiivsest mälust passiivsesse mälu. Unustades vabastame me end teadmistest, mida me ei vaja. Nii teeb meie aju ruumi uuele ja tähtsamale infole. Seetõttu on oluline, et me kasutame oma teadmisi regulaarselt. Aga passiivses mälus olev teave ei ole igaveseks kadunud. Kui me näeme unustatud sõna, tuleb see meile jälle meelde. Varem õpitut omandame me teisel korral kiiremini. Inimene, kes soovib oma sõnavara laiendada, peab laiendama ka oma huvialasid. Meil kõigil on mingid teatud huvid. Seetõttu keskendume me tavaliselt ühele samale asjale. Aga keel koosneb mitmest erinevast semantilistest väljadest. Poliitikast huvitatud inimene peaks vahepeal lugema ka spordilehte!