Vestmik

et midagi tohtima   »   sl nekaj smeti (nekaj lahko)

73 [seitsekümmend kolm]

midagi tohtima

midagi tohtima

73 [triinsedemdeset]

nekaj smeti (nekaj lahko)

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
Tohid sa juba autoga sõita? Ali----s-eš --zi---avt-? A__ ž_ s___ v_____ a____ A-i ž- s-e- v-z-t- a-t-? ------------------------ Ali že smeš voziti avto? 0
Tohid sa juba alkoholi juua? A----e-s--š -živ-----lkohol? A__ ž_ s___ u______ a_______ A-i ž- s-e- u-i-a-i a-k-h-l- ---------------------------- Ali že smeš uživati alkohol? 0
Tohid sa juba üksi välismaale sõita? A------s--š -a--a)-p--o-a-- v-t--ino? A__ ž_ s___ s_____ p_______ v t______ A-i ž- s-e- s-m-a- p-t-v-t- v t-j-n-? ------------------------------------- Ali že smeš sam(a) potovati v tujino? 0
tohtima s---- -lahko) s____ (______ s-e-i (-a-k-) ------------- smeti (lahko) 0
Tohime me siin suitsetada? S-em------- -adi-i? S____ t____ k______ S-e-o t-k-j k-d-t-? ------------------- Smemo tukaj kaditi? 0
Tohib siin suitsetada? S- --hko -u---di? S_ l____ t_ k____ S- l-h-o t- k-d-? ----------------- Se lahko tu kadi? 0
Tohib siin krediitkaardiga maksta? Se--ahk- -l-č------e-i-n--k-rt--o? S_ l____ p____ s k_______ k_______ S- l-h-o p-a-a s k-e-i-n- k-r-i-o- ---------------------------------- Se lahko plača s kreditno kartico? 0
Tohib siin tšekiga maksta? Se-l---o --a-a s-----m? S_ l____ p____ s č_____ S- l-h-o p-a-a s č-k-m- ----------------------- Se lahko plača s čekom? 0
Tohib siin ainult sularahas maksta? S- --h---plač-----z go---i-o? S_ l____ p____ l_ z g________ S- l-h-o p-a-a l- z g-t-v-n-? ----------------------------- Se lahko plača le z gotovino? 0
Tohin ma hetkel helistada? L---o---m--kra--- --le---ir--? L____ s___ k_____ t___________ L-h-o s-m- k-a-k- t-l-f-n-r-m- ------------------------------ Lahko samo kratko telefoniram? 0
Tohin ma hetkel midagi küsida? Lah----a-o-ne-a- -p---a-? L____ s___ n____ v_______ L-h-o s-m- n-k-j v-r-š-m- ------------------------- Lahko samo nekaj vprašam? 0
Tohin ma hetkel midagi öelda? L---o --m--n-kaj p-vem? L____ s___ n____ p_____ L-h-o s-m- n-k-j p-v-m- ----------------------- Lahko samo nekaj povem? 0
Ta ei tohi pargis magada. O- ---sme s--t- v -----. O_ n_ s__ s____ v p_____ O- n- s-e s-a-i v p-r-u- ------------------------ On ne sme spati v parku. 0
Ta ei tohi autos magada. O- -e s-- s-ati---a-tu. O_ n_ s__ s____ v a____ O- n- s-e s-a-i v a-t-. ----------------------- On ne sme spati v avtu. 0
Ta ei tohi rongijaamas magada. On--e---- --ati -- žele-niški po--a-i. O_ n_ s__ s____ n_ ž_________ p_______ O- n- s-e s-a-i n- ž-l-z-i-k- p-s-a-i- -------------------------------------- On ne sme spati na železniški postaji. 0
Tohime me istuda? S--m--s--ti? S____ s_____ S-e-o s-s-i- ------------ Smemo sesti? 0
Tohime me menüüd saada? A------ko---b-m- --dilni---st? A__ l____ d_____ j______ l____ A-i l-h-o d-b-m- j-d-l-i l-s-? ------------------------------ Ali lahko dobimo jedilni list? 0
Tohime me eraldi maksta? A----a-ko-pla-------č-no? A__ l____ p______ l______ A-i l-h-o p-a-a-o l-č-n-? ------------------------- Ali lahko plačamo ločeno? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + sloveeni (1-100) MP3 sloveeni (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas aju õpib uusi sõnu

Kui me õpime uusi sõnu, salvestab meie aju uue materjali. Õppimisest on kasu vaid pideval kordamisel. Kui hästi meie aju sõnu salvestab, sõltub mitmetest teguritest. Kõige tähtsam on aga, et me kordaksime sõnavara regulaarselt. Salvestatakse vaid sõnad, mida me tihti kasutame või kirjutame. Võiks öelda, et need sõnad salvestuvad nagu pildid. See õppimise põhimõte kehtib ka ahvidel. Ahvid suudavad õppida sõnu ‘lugema’ juhul, kui nad neid piisavalt sageli näevad. Kuigi nad ei mõista sõnu, tunnevad nad ära sõnade vormi. Et rääkida ladusat keelt, on meil vaja palju sõnu. Seepärast peab sõnavara olema hästi organiseeritud. Meie mälu töötab nagu arhiiv. Et leida sõna kiiresti, peab ta teadma, kust otsida. Seepärast on parem õppida sõnu kindlas kontekstis. Siis leiab meie aju alati õige ‘faili’ üles. Aga õpitut on võimalik ka unustada. Sel juhul liigub teadmine aktiivsest mälust passiivsesse mälu. Unustades vabastame me end teadmistest, mida me ei vaja. Nii teeb meie aju ruumi uuele ja tähtsamale infole. Seetõttu on oluline, et me kasutame oma teadmisi regulaarselt. Aga passiivses mälus olev teave ei ole igaveseks kadunud. Kui me näeme unustatud sõna, tuleb see meile jälle meelde. Varem õpitut omandame me teisel korral kiiremini. Inimene, kes soovib oma sõnavara laiendada, peab laiendama ka oma huvialasid. Meil kõigil on mingid teatud huvid. Seetõttu keskendume me tavaliselt ühele samale asjale. Aga keel koosneb mitmest erinevast semantilistest väljadest. Poliitikast huvitatud inimene peaks vahepeal lugema ka spordilehte!