Vestmik

et midagi tohtima   »   ro „a avea voie” ceva

73 [seitsekümmend kolm]

midagi tohtima

midagi tohtima

73 [şaptezeci şi trei]

„a avea voie” ceva

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rumeenia Mängi Rohkem
Tohid sa juba autoga sõita? Ai-vo-e-----o----i--ej-? A_ v___ s_ c______ d____ A- v-i- s- c-n-u-i d-j-? ------------------------ Ai voie să conduci deja? 0
Tohid sa juba alkoholi juua? Ai -o-e -ă-b-i de-a--l--ol? A_ v___ s_ b__ d___ a______ A- v-i- s- b-i d-j- a-c-o-? --------------------------- Ai voie să bei deja alcool? 0
Tohid sa juba üksi välismaale sõita? A- v--e-să----ăt---şti---ja-s--g----n-----in--ate? A_ v___ s_ c__________ d___ s_____ î_ s___________ A- v-i- s- c-l-t-r-ş-i d-j- s-n-u- î- s-r-i-ă-a-e- -------------------------------------------------- Ai voie să călătoreşti deja singur în străinătate? 0
tohtima a---e- voie a a___ v___ a a-e- v-i- ----------- a avea voie 0
Tohime me siin suitsetada? A--m-vo-e -ă----ăm --ci? A___ v___ s_ f____ a____ A-e- v-i- s- f-m-m a-c-? ------------------------ Avem voie să fumăm aici? 0
Tohib siin suitsetada? S--poat--f-ma a--i? S_ p____ f___ a____ S- p-a-e f-m- a-c-? ------------------- Se poate fuma aici? 0
Tohib siin krediitkaardiga maksta? Se po-te p---i c- -art- ------d--? S_ p____ p____ c_ c____ d_ c______ S- p-a-e p-ă-i c- c-r-e d- c-e-i-? ---------------------------------- Se poate plăti cu carte de credit? 0
Tohib siin tšekiga maksta? S- ----e--l-t- -- ce-? S_ p____ p____ c_ c___ S- p-a-e p-ă-i c- c-c- ---------------------- Se poate plăti cu cec? 0
Tohib siin ainult sularahas maksta? Se -oate --ăt- -umai ---h? S_ p____ p____ n____ c____ S- p-a-e p-ă-i n-m-i c-s-? -------------------------- Se poate plăti numai cash? 0
Tohin ma hetkel helistada? A----i- să------- eu un -ele-on? A_ v___ s_ d__ ş_ e_ u_ t_______ A- v-i- s- d-u ş- e- u- t-l-f-n- -------------------------------- Am voie să dau şi eu un telefon? 0
Tohin ma hetkel midagi küsida? Am -oi- să-î-t-e-----eu--ev-? A_ v___ s_ î_____ ş_ e_ c____ A- v-i- s- î-t-e- ş- e- c-v-? ----------------------------- Am voie să întreb şi eu ceva? 0
Tohin ma hetkel midagi öelda? A- -o-- -ă s--n şi e- -e--? A_ v___ s_ s___ ş_ e_ c____ A- v-i- s- s-u- ş- e- c-v-? --------------------------- Am voie să spun şi eu ceva? 0
Ta ei tohi pargis magada. Nu a---vo-- -ă do-rm-----p---. N_ a__ v___ s_ d_____ î_ p____ N- a-e v-i- s- d-a-m- î- p-r-. ------------------------------ Nu are voie să doarmă în parc. 0
Ta ei tohi autos magada. Nu are----e -- -oa--ă -n-m---nă. N_ a__ v___ s_ d_____ î_ m______ N- a-e v-i- s- d-a-m- î- m-ş-n-. -------------------------------- Nu are voie să doarmă în maşină. 0
Ta ei tohi rongijaamas magada. N--a-- -oie -ă--oa-m- -- ga-ă. N_ a__ v___ s_ d_____ î_ g____ N- a-e v-i- s- d-a-m- î- g-r-. ------------------------------ Nu are voie să doarmă în gară. 0
Tohime me istuda? Pu--- -u--l-c? P____ l__ l___ P-t-m l-a l-c- -------------- Putem lua loc? 0
Tohime me menüüd saada? Ne d--i ----ugăm m-niul? N_ d___ v_ r____ m______ N- d-ţ- v- r-g-m m-n-u-? ------------------------ Ne daţi vă rugăm meniul? 0
Tohime me eraldi maksta? Putem-plă----epara-? P____ p____ s_______ P-t-m p-ă-i s-p-r-t- -------------------- Putem plăti separat? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + rumeenia (1-100) MP3 rumeenia (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas aju õpib uusi sõnu

Kui me õpime uusi sõnu, salvestab meie aju uue materjali. Õppimisest on kasu vaid pideval kordamisel. Kui hästi meie aju sõnu salvestab, sõltub mitmetest teguritest. Kõige tähtsam on aga, et me kordaksime sõnavara regulaarselt. Salvestatakse vaid sõnad, mida me tihti kasutame või kirjutame. Võiks öelda, et need sõnad salvestuvad nagu pildid. See õppimise põhimõte kehtib ka ahvidel. Ahvid suudavad õppida sõnu ‘lugema’ juhul, kui nad neid piisavalt sageli näevad. Kuigi nad ei mõista sõnu, tunnevad nad ära sõnade vormi. Et rääkida ladusat keelt, on meil vaja palju sõnu. Seepärast peab sõnavara olema hästi organiseeritud. Meie mälu töötab nagu arhiiv. Et leida sõna kiiresti, peab ta teadma, kust otsida. Seepärast on parem õppida sõnu kindlas kontekstis. Siis leiab meie aju alati õige ‘faili’ üles. Aga õpitut on võimalik ka unustada. Sel juhul liigub teadmine aktiivsest mälust passiivsesse mälu. Unustades vabastame me end teadmistest, mida me ei vaja. Nii teeb meie aju ruumi uuele ja tähtsamale infole. Seetõttu on oluline, et me kasutame oma teadmisi regulaarselt. Aga passiivses mälus olev teave ei ole igaveseks kadunud. Kui me näeme unustatud sõna, tuleb see meile jälle meelde. Varem õpitut omandame me teisel korral kiiremini. Inimene, kes soovib oma sõnavara laiendada, peab laiendama ka oma huvialasid. Meil kõigil on mingid teatud huvid. Seetõttu keskendume me tavaliselt ühele samale asjale. Aga keel koosneb mitmest erinevast semantilistest väljadest. Poliitikast huvitatud inimene peaks vahepeal lugema ka spordilehte!