Я -ытаю с---, ці ё-ц----яго-ін-ая.
Я п____ с____ ц_ ё___ у я__ і_____
Я п-т-ю с-б-, ц- ё-ц- у я-о і-ш-я-
----------------------------------
Я пытаю сябе, ці ёсць у яго іншая. 0 Y- ----y---yabe, tsі--ost-’ u yag- -----y-.Y_ p_____ s_____ t__ y_____ u y___ і_______Y- p-t-y- s-a-e- t-і y-s-s- u y-g- і-s-a-a--------------------------------------------Ya pytayu syabe, tsі yosts’ u yago іnshaya.
Ці----ь-у-яго інш-я?
Ц_ ё___ у я__ і_____
Ц- ё-ц- у я-о і-ш-я-
--------------------
Ці ёсць у яго іншая? 0 T-і y-sts’ u-ya-- іn---y-?T__ y_____ u y___ і_______T-і y-s-s- u y-g- і-s-a-a---------------------------Tsі yosts’ u yago іnshaya?
Я --мняваюс-, -і-с-пр-ўд- ён -яне-лю--ц-.
Я с__________ ц_ с_______ ё_ м___ л______
Я с-м-я-а-с-, ц- с-п-а-д- ё- м-н- л-б-ц-.
-----------------------------------------
Я сумняваюся, ці сапраўды ён мяне любіць. 0 Y--s---ya--y-s-a, ------p-audy-y-- -y-n---yub-ts’.Y_ s_____________ t__ s_______ y__ m____ l________Y- s-m-y-v-y-s-a- t-і s-p-a-d- y-n m-a-e l-u-і-s-.--------------------------------------------------Ya sumnyavayusya, tsі sapraudy yon myane lyubіts’.
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Ma kahtlen, kas ma talle tegelikult meeldin.
Я сумняваюся, ці сапраўды ён мяне любіць.
Ya sumnyavayusya, tsі sapraudy yon myane lyubіts’.
Я су-н--аюся---і----н-цц--------м---.
Я с__________ ц_ а_______ ё_ с_ м____
Я с-м-я-а-с-, ц- а-э-і-ц- ё- с- м-о-.
-------------------------------------
Я сумняваюся, ці ажэніцца ён са мной. 0 Ya s----a-a---ya, --- azh----s-sa-----s- m-oy.Y_ s_____________ t__ a__________ y__ s_ m____Y- s-m-y-v-y-s-a- t-і a-h-n-t-t-a y-n s- m-o-.----------------------------------------------Ya sumnyavayusya, tsі azhenіtstsa yon sa mnoy.
Oma emakeelt hakkame me õppima beebieas.
See toimub automaatselt.
Me pole sellest ise teadlikud.
Meie aju aga peab õppimise nimel palju vaeva nägema.
Näiteks grammatika õppimiseks peab aju tegema palju tööd.
Ta kuuleb iga päev uusi asju.
Ta võtab järjepidevalt vastu uusi stimulatsioone.
Aju aga ei suuda igat ärritust eraldi töödelda.
Ta peab töötama ökonoomselt.
Seepärast keskendub ta korrapärasusele.
Aju säilitab seda, mida ta kuuleb tihti.
Ta registreerib ära, mitu korda teatud asi esineb.
Seejärel loob ta nende näidete põhjal grammatikalise reegli.
Lapsed teavad, kas lause on õige või vale.
Kuid nad ei tea, miks see nii on.
Aju teab reegleid ilma, et ta oleks neid õppinud.
Täiskasvanud õpivad keeli teistmoodi.
Nad juba tunnevad oma emakeele struktuuri.
Samad struktuurid on baasiks uutele reeglitele.
Kuid õppimiseks on täiskasvanutel vaja õpetust.
Grammatika õppimisel on ajul kindel süsteem.
See on nähtav tänu näiteks nimisõnadele ja tegusõnadele.
Need on salvestatud erinevatesse aju osadesse.
Nende töötlemisel on aktiivsed erinevad aju piirkonnad.
Lihtsaid reegleid õpitakse teistmoodi kui keerulisi reegleid.
Keeruliste reeglite puhul töötavad korraga rohkem aju piirkondi.
Kuidas täpselt aju grammatikat õpib, ei ole veel uuritud.
Kuid me teame, et teoreetiliselt on aju võimeline õppima kõiki grammatika reegleid...