Vestmik

et Küsimuste esitamine 1   »   be Задаваць пытанні 1

62 [kuuskümmend kaks]

Küsimuste esitamine 1

Küsimuste esitamine 1

62 [шэсцьдзесят два]

62 [shests’dzesyat dva]

Задаваць пытанні 1

Zadavats’ pytannі 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti valgevene Mängi Rohkem
õppima в-чыц-а в______ в-ч-ц-а ------- вучыцца 0
v--h-t-tsa v_________ v-c-y-s-s- ---------- vuchytstsa
Kas õpilased õpivad palju? Ву--і-----цц- -мат? В____ в______ ш____ В-ч-і в-ч-ц-а ш-а-? ------------------- Вучні вучацца шмат? 0
V-chn---uchatstsa s-mat? V_____ v_________ s_____ V-c-n- v-c-a-s-s- s-m-t- ------------------------ Vuchnі vuchatstsa shmat?
Ei, nad õpivad vähe. Н-, -ны--у-ац-а м-л-. Н__ я__ в______ м____ Н-, я-ы в-ч-ц-а м-л-. --------------------- Не, яны вучацца мала. 0
Ne, y--y -uc-at--sa--al-. N__ y___ v_________ m____ N-, y-n- v-c-a-s-s- m-l-. ------------------------- Ne, yany vuchatstsa mala.
küsima пы---ь п_____ п-т-ц- ------ пытаць 0
py-at-’ p______ p-t-t-’ ------- pytats’
Küsite te tihti õpetajalt? Вы ч---- пыта-це н-ст-ў--ка? В_ ч____ п______ н__________ В- ч-с-а п-т-е-е н-с-а-н-к-? ---------------------------- Вы часта пытаеце настаўніка? 0
V- c--sta-p-ta-t-e n---au-і-a? V_ c_____ p_______ n__________ V- c-a-t- p-t-e-s- n-s-a-n-k-? ------------------------------ Vy chasta pytaetse nastaunіka?
Ei, ma ei küsi talt tihti. Н-- я-пыт-- --о ня--с-а. Н__ я п____ я__ н_______ Н-, я п-т-ю я-о н-ч-с-а- ------------------------ Не, я пытаю яго нячаста. 0
Ne- ya---ta-u -a-o -y--has-a. N__ y_ p_____ y___ n_________ N-, y- p-t-y- y-g- n-a-h-s-a- ----------------------------- Ne, ya pytayu yago nyachasta.
vastama а-к-з-аць а________ а-к-з-а-ь --------- адказваць 0
ad-az--t-’ a_________ a-k-z-a-s- ---------- adkazvats’
Vastake, palun. Ад-а--айц-- к-лі-л-с--. А__________ к___ л_____ А-к-з-а-ц-, к-л- л-с-а- ----------------------- Адказвайце, калі ласка. 0
A-k-zvayts-, k--- -ask-. A___________ k___ l_____ A-k-z-a-t-e- k-l- l-s-a- ------------------------ Adkazvaytse, kalі laska.
Ma vastan. Я а-ка-ваю. Я а________ Я а-к-з-а-. ----------- Я адказваю. 0
Y- -dka--a-u. Y_ a_________ Y- a-k-z-a-u- ------------- Ya adkazvayu.
töötama пра---аць п________ п-а-а-а-ь --------- працаваць 0
p-a-s-v-ts’ p__________ p-a-s-v-t-’ ----------- pratsavats’
Töötab ta praegu? Ё- ця-е- пра---? Ё_ ц____ п______ Ё- ц-п-р п-а-у-? ---------------- Ён цяпер працуе? 0
E--t-ya-er p-a-s-e? E_ t______ p_______ E- t-y-p-r p-a-s-e- ------------------- En tsyaper pratsue?
Jah, ta töötab praegu. Т-к,--- ----р п--цу-. Т___ ё_ ц____ п______ Т-к- ё- ц-п-р п-а-у-. --------------------- Так, ён цяпер працуе. 0
Tak--y----sy---- -------. T___ y__ t______ p_______ T-k- y-n t-y-p-r p-a-s-e- ------------------------- Tak, yon tsyaper pratsue.
tulema пры-одзі-ь п_________ п-ы-о-з-ц- ---------- прыходзіць 0
pry-ho-z--s’ p___________ p-y-h-d-і-s- ------------ prykhodzіts’
Tulete te? В---ры------? В_ п_________ В- п-ы-д-е-е- ------------- Вы прыйдзеце? 0
V--pry--zet-e? V_ p__________ V- p-y-d-e-s-? -------------- Vy pryydzetse?
Jah, me tuleme kohe. Та---м---ар-з--ры-д--м. Т___ м_ з____ п________ Т-к- м- з-р-з п-ы-д-е-. ----------------------- Так, мы зараз прыйдзем. 0
T--- my-z-raz-p-yy-ze-. T___ m_ z____ p________ T-k- m- z-r-z p-y-d-e-. ----------------------- Tak, my zaraz pryydzem.
elama жыць ж___ ж-ц- ---- жыць 0
z---s’ z_____ z-y-s- ------ zhyts’
Elate te Berliinis? Вы ж-вя---ў --р-і-е? В_ ж_____ ў Б_______ В- ж-в-ц- ў Б-р-і-е- -------------------- Вы жывяце ў Берліне? 0
V--zh------e - B--l--e? V_ z________ u B_______ V- z-y-y-t-e u B-r-і-e- ----------------------- Vy zhyvyatse u Berlіne?
Jah, ma elan Berliinis. Та---я------ў------не. Т___ я ж___ ў Б_______ Т-к- я ж-в- ў Б-р-і-е- ---------------------- Так, я жыву ў Берліне. 0
T-k, y- -hyv----Berl-ne. T___ y_ z____ u B_______ T-k- y- z-y-u u B-r-і-e- ------------------------ Tak, ya zhyvu u Berlіne.

Kes tahab rääkida, peab kirjutama!

Võõrkeelte õppimine ei ole alati lihtne. Keeleõppurite jaoks on alguses tihtipeale rääkima hakkamine eriti raske. Paljud ei leia julgust, et uues keeles lauseid öelda. Nad kardavad vigu teha. Sellistele õpilastele võib lahenduseks olla kirjutamine. Sest need, kes tahavad hästi rääkima õppida, peaksid kirjutama nii palju kui võimalik! Kirjutamine aitab meil uue keelega kohaneda. Põhjusi selleks on palju. Kirjutamine on rääkimisest erinev. See on palju keerulisem protsess. Kirjutades võtame me endale rohkem aega mõelda, milliseid sõnu kasutada. Seejuures töötab meie aju uue keelega intensiivsemalt. Kirjutades oleme ka palju rohkem lõdvestunud. Keegi ei oosta meilt kohe vastust. Nii et saame rahulikult oma hirmust üle saada. Lisaks soodustab kirjutamine loovust. Me tunneme end uue keelega vabamalt ja mängulisemalt. Kirjutamine võimaldab meile ka rohkem aega kui rääkimine. Ja see toetab meie mälu! Aga kirjutamise suurimaks eeliseks on kaudne vorm. See tähendab, et saame tähelepanelikult vaadelda oma teksti sõnastust. Meil on oma tekstist selge ülevaade. Nii saame me oma vigu parandada ja selle käigus ka õppida. See, mida me uues kirjutamas ei olegi nii oluline. Oluline on tekitada endale lausete vormistamise rutiin. Harjutamiseks võite otsida endale välismaise kirjasõbra. Siis võiksite kunagi ka päriselt kohtuda. Siis näete: rääkimine on nüüd palju lihtsam!