Vestmik

et Minevik 3   »   be Прошлы час 3

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

83 [восемдзесят тры]

83 [vosemdzesyat try]

Прошлы час 3

Proshly chas 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti valgevene Mängi Rohkem
helistama т---------ць т___________ т-л-ф-н-в-ц- ------------ тэлефанаваць 0
te--f-n-----’ t____________ t-l-f-n-v-t-’ ------------- telefanavats’
Ma helistasin. Я -эле--нав---/--э--фан-вала. Я т__________ / т____________ Я т-л-ф-н-в-ў / т-л-ф-н-в-л-. ----------------------------- Я тэлефанаваў / тэлефанавала. 0
Y--tele--n---u /----efana-a-a. Y_ t__________ / t____________ Y- t-l-f-n-v-u / t-l-f-n-v-l-. ------------------------------ Ya telefanavau / telefanavala.
Ma olin terve selle aja telefonil. Я-----ь ч-с тэлеф-н---ў-/--э--ф--а-ала. Я ў____ ч__ т__________ / т____________ Я ў-е-ь ч-с т-л-ф-н-в-ў / т-л-ф-н-в-л-. --------------------------------------- Я ўвесь час тэлефанаваў / тэлефанавала. 0
Y- ----’----s-t--efana--- / t--ef--a-ala. Y_ u____ c___ t__________ / t____________ Y- u-e-’ c-a- t-l-f-n-v-u / t-l-f-n-v-l-. ----------------------------------------- Ya uves’ chas telefanavau / telefanavala.
küsima п---ць п_____ п-т-ц- ------ пытаць 0
pyt---’ p______ p-t-t-’ ------- pytats’
Ma küsisin. Я-пы-а--/ -ыт-л-. Я п____ / п______ Я п-т-ў / п-т-л-. ----------------- Я пытаў / пытала. 0
Ya-p-ta- - p-t--a. Y_ p____ / p______ Y- p-t-u / p-t-l-. ------------------ Ya pytau / pytala.
Ma olen alati küsinud. Я ў-ес---ас п---- /---тал-. Я ў____ ч__ п____ / п______ Я ў-е-ь ч-с п-т-ў / п-т-л-. --------------------------- Я ўвесь час пытаў / пытала. 0
Ya-uve-’ chas--ytau-/ ----l-. Y_ u____ c___ p____ / p______ Y- u-e-’ c-a- p-t-u / p-t-l-. ----------------------------- Ya uves’ chas pytau / pytala.
jutustama а----даць а________ а-а-я-а-ь --------- апавядаць 0
a---yadat-’ a__________ a-a-y-d-t-’ ----------- apavyadats’
Ma jutustasin. Я а-авяда----а--в-д-л-. Я а_______ / а_________ Я а-а-я-а- / а-а-я-а-а- ----------------------- Я апавядаў / апавядала. 0
Y- a--v-adau ----a-ya--l-. Y_ a________ / a__________ Y- a-a-y-d-u / a-a-y-d-l-. -------------------------- Ya apavyadau / apavyadala.
Ma jutustasin terve loo ära. Я р--п-вёў-----сп-ва-- -с- /-ў-ю--і--орыю. Я р_______ / р________ у__ / ў__ г________ Я р-с-а-ё- / р-с-я-а-а у-ю / ў-ю г-с-о-ы-. ------------------------------------------ Я распавёў / распявала усю / ўсю гісторыю. 0
Ya r------u-/-----yava-a---yu-/---y- g-s-----u. Y_ r_______ / r_________ u___ / u___ g_________ Y- r-s-a-e- / r-s-y-v-l- u-y- / u-y- g-s-o-y-u- ----------------------------------------------- Ya raspaveu / raspyavala usyu / usyu gіstoryyu.
õppima в-чы--а в______ в-ч-ц-а ------- вучыцца 0
v----ts-sa v_________ v-c-y-s-s- ---------- vuchytstsa
Ma õppisin. Я-в-ч-------в-ч-лас-. Я в______ / в________ Я в-ч-ў-я / в-ч-л-с-. --------------------- Я вучыўся / вучылася. 0
Ya---c----y------ch---sy-. Y_ v________ / v__________ Y- v-c-y-s-a / v-c-y-a-y-. -------------------------- Ya vuchyusya / vuchylasya.
Ma õppisin terve õhtu. Я -у-ыўс- / в---л--я-ўвесь веча-. Я в______ / в_______ ў____ в_____ Я в-ч-ў-я / в-ч-л-с- ў-е-ь в-ч-р- --------------------------------- Я вучыўся / вучылася ўвесь вечар. 0
Ya vuchyusy--/--u--y---ya-u-es’-v-c--r. Y_ v________ / v_________ u____ v______ Y- v-c-y-s-a / v-c-y-a-y- u-e-’ v-c-a-. --------------------------------------- Ya vuchyusya / vuchylasya uves’ vechar.
töötama пр-цаваць п________ п-а-а-а-ь --------- працаваць 0
p-ats-v-ts’ p__________ p-a-s-v-t-’ ----------- pratsavats’
Ma töötasin. Я---а-а-а- / п-а-ава-а. Я п_______ / п_________ Я п-а-а-а- / п-а-а-а-а- ----------------------- Я працаваў / працавала. 0
Ya --a--av-- / prat-a-a-a. Y_ p________ / p__________ Y- p-a-s-v-u / p-a-s-v-l-. -------------------------- Ya pratsavau / pratsavala.
Ma töötasin terve päeva. Я -----в-ў /-п-а---а-а у-есь-д----. Я п_______ / п________ у____ д_____ Я п-а-а-а- / п-а-а-а-а у-е-ь д-е-ь- ----------------------------------- Я працаваў / працавала увесь дзень. 0
Ya -r--s--au - ----s---la---es’ -z--’. Y_ p________ / p_________ u____ d_____ Y- p-a-s-v-u / p-a-s-v-l- u-e-’ d-e-’- -------------------------------------- Ya pratsavau / pratsavala uves’ dzen’.
sööma ес-і е___ е-ц- ---- есці 0
estsі e____ e-t-і ----- estsі
Ma sõin. Я е- ---ла. Я е_ / е___ Я е- / е-а- ----------- Я еў / ела. 0
Y--y-u - -ela. Y_ y__ / y____ Y- y-u / y-l-. -------------- Ya yeu / yela.
Ma sõin kogu toidu ära. Я ---ў-/--’е-----ю-/-ўсю-ежу. Я з___ / з____ у__ / ў__ е___ Я з-е- / з-е-а у-ю / ў-ю е-у- ----------------------------- Я з’еў / з’ела усю / ўсю ежу. 0
Y- z’-u / -’-l--usy----u--u-y-z--. Y_ z___ / z____ u___ / u___ y_____ Y- z-e- / z-e-a u-y- / u-y- y-z-u- ---------------------------------- Ya z’eu / z’ela usyu / usyu yezhu.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + valgevene (1-100) MP3 valgevene (1-100)
Videot ei leitud!

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!