Vestmik

et Koolis   »   be У школе

4 [neli]

Koolis

Koolis

4 [чатыры]

4 [chatyry]

У школе

[U shkole]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti valgevene Mängi Rohkem
Kus me oleme? Дзе -ы? Дзе мы? Д-е м-? ------- Дзе мы? 0
D-- m-? Dze my? D-e m-? ------- Dze my?
Me oleme koolis. М- --ш-оле. Мы ў школе. М- ў ш-о-е- ----------- Мы ў школе. 0
My-u s--o--. My u shkole. M- u s-k-l-. ------------ My u shkole.
Meil käib tund. У -а- за-яткі. У нас заняткі. У н-с з-н-т-і- -------------- У нас заняткі. 0
U n-- za-yat--. U nas zanyatkі. U n-s z-n-a-k-. --------------- U nas zanyatkі.
Need on õpilased. Гэта-ву--і. Гэта вучні. Г-т- в-ч-і- ----------- Гэта вучні. 0
Ge-- vu-h--. Geta vuchnі. G-t- v-c-n-. ------------ Geta vuchnі.
See on õpetaja. Гэт-----т-ў-іц-. Гэта настаўніца. Г-т- н-с-а-н-ц-. ---------------- Гэта настаўніца. 0
Geta-na-t--n--s-. Geta nastaunіtsa. G-t- n-s-a-n-t-a- ----------------- Geta nastaunіtsa.
See on klass. Гэта-кл-с. Гэта клас. Г-т- к-а-. ---------- Гэта клас. 0
Ge-a---a-. Geta klas. G-t- k-a-. ---------- Geta klas.
Mida me teeme? Ш----ы--об--? Што мы робім? Ш-о м- р-б-м- ------------- Што мы робім? 0
Shto m- r-bі-? Shto my robіm? S-t- m- r-b-m- -------------- Shto my robіm?
Me õpime. Мы-в--ымся. Мы вучымся. М- в-ч-м-я- ----------- Мы вучымся. 0
My-v---y--ya. My vuchymsya. M- v-c-y-s-a- ------------- My vuchymsya.
Me õpime keelt. Мы-вы--ча-м---в-. Мы вывучаем мову. М- в-в-ч-е- м-в-. ----------------- Мы вывучаем мову. 0
My v--uc-a-m-m--u. My vyvuchaem movu. M- v-v-c-a-m m-v-. ------------------ My vyvuchaem movu.
Ma õpin inglise keelt. Я---в-чаю-ан--і----- мов-. Я вывучаю англійскую мову. Я в-в-ч-ю а-г-і-с-у- м-в-. -------------------------- Я вывучаю англійскую мову. 0
Y- -----ha-u-an----s---- m---. Ya vyvuchayu anglіyskuyu movu. Y- v-v-c-a-u a-g-і-s-u-u m-v-. ------------------------------ Ya vyvuchayu anglіyskuyu movu.
Sa õpid hispaania keelt. Т- в---чае--іс-анскую -о-у. Ты вывучаеш іспанскую мову. Т- в-в-ч-е- і-п-н-к-ю м-в-. --------------------------- Ты вывучаеш іспанскую мову. 0
Ty vy------s- ----ns-uyu--o-u. Ty vyvuchaesh іspanskuyu movu. T- v-v-c-a-s- і-p-n-k-y- m-v-. ------------------------------ Ty vyvuchaesh іspanskuyu movu.
Ta õpib saksa keelt. Ён---в-ча--няме-----мов-. Ён вывучае нямецкую мову. Ё- в-в-ч-е н-м-ц-у- м-в-. ------------------------- Ён вывучае нямецкую мову. 0
E--vy--chae--yamet---y- -ov-. En vyvuchae nyametskuyu movu. E- v-v-c-a- n-a-e-s-u-u m-v-. ----------------------------- En vyvuchae nyametskuyu movu.
Me õpime prantsuse keelt. М--в-в---ем-ф--нцу-скую --в-. Мы вывучаем французскую мову. М- в-в-ч-е- ф-а-ц-з-к-ю м-в-. ----------------------------- Мы вывучаем французскую мову. 0
M--vyv--h--m fra--suzs--y---o-u. My vyvuchaem frantsuzskuyu movu. M- v-v-c-a-m f-a-t-u-s-u-u m-v-. -------------------------------- My vyvuchaem frantsuzskuyu movu.
Te õpite itaalia keelt. Вы в--уча-це -----я-ску- м-ву. Вы вывучаеце італьянскую мову. В- в-в-ч-е-е і-а-ь-н-к-ю м-в-. ------------------------------ Вы вывучаеце італьянскую мову. 0
Vy------h-et-e --al--an-kuyu --v-. Vy vyvuchaetse іtal’yanskuyu movu. V- v-v-c-a-t-e і-a-’-a-s-u-u m-v-. ---------------------------------- Vy vyvuchaetse іtal’yanskuyu movu.
Nad õpivad vene keelt. Я-ы -ыву--ю-ь--у-ку---о--. Яны вывучаюць рускую мову. Я-ы в-в-ч-ю-ь р-с-у- м-в-. -------------------------- Яны вывучаюць рускую мову. 0
Y-n--v--u--a-u-s- -us-uyu--ovu. Yany vyvuchayuts’ ruskuyu movu. Y-n- v-v-c-a-u-s- r-s-u-u m-v-. ------------------------------- Yany vyvuchayuts’ ruskuyu movu.
Keeli õppida on huvitav. Выву---ь-мовы --к-ва. Вывучаць мовы цікава. В-в-ч-ц- м-в- ц-к-в-. --------------------- Вывучаць мовы цікава. 0
Vy-u---ts’ m--y -s-k-va. Vyvuchats’ movy tsіkava. V-v-c-a-s- m-v- t-і-a-a- ------------------------ Vyvuchats’ movy tsіkava.
Me tahame inimesi mõista. М--хо-ам ---у-е-- лю--е-. Мы хочам разумець людзей. М- х-ч-м р-з-м-ц- л-д-е-. ------------------------- Мы хочам разумець людзей. 0
M- k-o--am-ra----t-- lyu--ey. My khocham razumets’ lyudzey. M- k-o-h-m r-z-m-t-’ l-u-z-y- ----------------------------- My khocham razumets’ lyudzey.
Me tahame inimestega rääkida. М- -о--м---змаўл----з-л---ьм-. Мы хочам размаўляць з людзьмі. М- х-ч-м р-з-а-л-ц- з л-д-ь-і- ------------------------------ Мы хочам размаўляць з людзьмі. 0
M-----cham --zm-u-yat-’ z-ly-d-’mі. My khocham razmaulyats’ z lyudz’mі. M- k-o-h-m r-z-a-l-a-s- z l-u-z-m-. ----------------------------------- My khocham razmaulyats’ z lyudz’mі.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Emakeelepäev

Kas sa armastad oma emakeelt? Siis peaksid sa seda edaspidi tähistama! Iga aasta 21. veebruaril! Siis on rahvusvaheline emakeelepäev. Seda on tähistatud alates 2000. aastast. Emakeelepäeva loojaks on UNESCO. UNESCO on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) alla kuuluv organisatsioon. Organisatsiooni tegevusvaldkondadeks on teadus, haridus ja kultuur. UNESCO tegeleb inimkonna pärimuskultuuri kaitsmisega. Ka keeled on kultuuripärand. Seega tuleb keeli kaitsta, õpetada ja edendada. Keelelist mitmekesisust tähistatakse 21. veebruaril. Hinnanguliselt on maailmas 6000 kuni 7000 keelt. Pooled neist keeltest on aga väljasuremisohus. Iga kahe nädala järel kaob üks keel igaveseks. Samas on iga keel tohutu teadmiste pagas. Ühte keelde on kogunenud terve rahvuse teadmised. Keeles peegeldub ka rahva ajalugu. Keele kaudu pärandatakse edasi kogemusi ja traditsioone. Seepärast on riigi keel osa rahvuse identiteedist. Kui keel sureb välja, kaob rohkem kui ainult sõnad. Neid keeli mälestatakse 21. veebruaril. Inimesed peaksid mõistma, mis tähendus keeltel on. Ja nad peaksid mõtlema, mis nemad saaksid teha, et keeli kaitsta. Seega näita, et su keel on sulle oluline! Küpsetad ehk oma emakeelele koogi? Ja kaunistad selle tekstiga. Ja seda oma emakeeles, loomulikult!
Kas sa teadsid?
Bosnia keel on lõunaslaavi keel. Seda räägitakse peamiselt Bosnias ja Hertsegoviinas. Aga leidub ka rääkijaid Serbias, Horvaatias, Makedoonias ja Montenegros. Bosnia keel on emakeeleks ümbes 2,5 miljonile inimesele. See sarnaneb väga horvaadi ja serbia keelele. Sõnavara, õigekiri ja grammatika erinevad väga vähe. Bosnia keele rääkijad saavad serblastest ja horvaatidest hästi aru. Seetõttu vaieldakse tihti bosnia keele staatuse üle. Mõned keeleteadlased kahtlevad, kas bosnia keel üleüldse omaette keel on. Nad väidavad, et see on kõigest serbohorvaadi keele variatsioon. Bosnia keeles on palju huvitavaid võõrmõjutusi. See ala kuulus varem vaheldumisi nii lääne- kui idamaade hulka. Seetõttu leidub sõnavaras palju araabia-, türgi- ja pärsiakeelseid mõisteid. See on slaavi keelte juures väga harv juhus. See aga teebki bosnia keele unikaalseks.