Vestmik

et Koolis   »   be У школе

4 [neli]

Koolis

Koolis

4 [чатыры]

4 [chatyry]

У школе

[U shkole]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti valgevene Mängi Rohkem
Kus me oleme? Д---м-? Д__ м__ Д-е м-? ------- Дзе мы? 0
Dz--my? D__ m__ D-e m-? ------- Dze my?
Me oleme koolis. Мы ---коле. М_ ў ш_____ М- ў ш-о-е- ----------- Мы ў школе. 0
M- u --ko--. M_ u s______ M- u s-k-l-. ------------ My u shkole.
Meil käib tund. У --- -аня-кі. У н__ з_______ У н-с з-н-т-і- -------------- У нас заняткі. 0
U-nas-z--y----. U n__ z________ U n-s z-n-a-k-. --------------- U nas zanyatkі.
Need on õpilased. Гэт--в-ч--. Г___ в_____ Г-т- в-ч-і- ----------- Гэта вучні. 0
G--- vuc--і. G___ v______ G-t- v-c-n-. ------------ Geta vuchnі.
See on õpetaja. Г--- -ас-аўніц-. Г___ н__________ Г-т- н-с-а-н-ц-. ---------------- Гэта настаўніца. 0
G--a -as--------. G___ n___________ G-t- n-s-a-n-t-a- ----------------- Geta nastaunіtsa.
See on klass. Г-т---лас. Г___ к____ Г-т- к-а-. ---------- Гэта клас. 0
Ge-a---as. G___ k____ G-t- k-a-. ---------- Geta klas.
Mida me teeme? Шт- мы---б-м? Ш__ м_ р_____ Ш-о м- р-б-м- ------------- Што мы робім? 0
Sh---my ---іm? S___ m_ r_____ S-t- m- r-b-m- -------------- Shto my robіm?
Me õpime. Мы вучым-я. М_ в_______ М- в-ч-м-я- ----------- Мы вучымся. 0
My--u-h-ms-a. M_ v_________ M- v-c-y-s-a- ------------- My vuchymsya.
Me õpime keelt. М- --в-чае- -ов-. М_ в_______ м____ М- в-в-ч-е- м-в-. ----------------- Мы вывучаем мову. 0
My vyvu-hae--movu. M_ v________ m____ M- v-v-c-a-m m-v-. ------------------ My vyvuchaem movu.
Ma õpin inglise keelt. Я-----чаю--н--і-ск-ю-м-в-. Я в______ а_________ м____ Я в-в-ч-ю а-г-і-с-у- м-в-. -------------------------- Я вывучаю англійскую мову. 0
Y- -yv-cha---an------u-- m-vu. Y_ v________ a__________ m____ Y- v-v-c-a-u a-g-і-s-u-u m-v-. ------------------------------ Ya vyvuchayu anglіyskuyu movu.
Sa õpid hispaania keelt. Т- -ывуч-е---с-а-с-ую -о--. Т_ в_______ і________ м____ Т- в-в-ч-е- і-п-н-к-ю м-в-. --------------------------- Ты вывучаеш іспанскую мову. 0
Ty-v--u-ha-sh--sp--s---u mo-u. T_ v_________ і_________ m____ T- v-v-c-a-s- і-p-n-k-y- m-v-. ------------------------------ Ty vyvuchaesh іspanskuyu movu.
Ta õpib saksa keelt. Ё----вуч----я-----ю ----. Ё_ в______ н_______ м____ Ё- в-в-ч-е н-м-ц-у- м-в-. ------------------------- Ён вывучае нямецкую мову. 0
En --vu-h----ya-etsk--u---vu. E_ v_______ n__________ m____ E- v-v-c-a- n-a-e-s-u-u m-v-. ----------------------------- En vyvuchae nyametskuyu movu.
Me õpime prantsuse keelt. Мы ----чае- ф---ц----у- --в-. М_ в_______ ф__________ м____ М- в-в-ч-е- ф-а-ц-з-к-ю м-в-. ----------------------------- Мы вывучаем французскую мову. 0
M--vy-uc---m ----t----k--- -ovu. M_ v________ f____________ m____ M- v-v-c-a-m f-a-t-u-s-u-u m-v-. -------------------------------- My vyvuchaem frantsuzskuyu movu.
Te õpite itaalia keelt. Вы-выву-а--е і-------кую-мо-у. В_ в________ і__________ м____ В- в-в-ч-е-е і-а-ь-н-к-ю м-в-. ------------------------------ Вы вывучаеце італьянскую мову. 0
Vy -y----a-ts--і-a--y----u---m--u. V_ v__________ і____________ m____ V- v-v-c-a-t-e і-a-’-a-s-u-u m-v-. ---------------------------------- Vy vyvuchaetse іtal’yanskuyu movu.
Nad õpivad vene keelt. Яны-в--у------рус--ю-мо-у. Я__ в________ р_____ м____ Я-ы в-в-ч-ю-ь р-с-у- м-в-. -------------------------- Яны вывучаюць рускую мову. 0
Y--y vy-u-h-y-ts--r-sk-----ov-. Y___ v___________ r______ m____ Y-n- v-v-c-a-u-s- r-s-u-u m-v-. ------------------------------- Yany vyvuchayuts’ ruskuyu movu.
Keeli õppida on huvitav. В---ч-ц- мо----ік-ва. В_______ м___ ц______ В-в-ч-ц- м-в- ц-к-в-. --------------------- Вывучаць мовы цікава. 0
V--uc---s- m-v----іkava. V_________ m___ t_______ V-v-c-a-s- m-v- t-і-a-a- ------------------------ Vyvuchats’ movy tsіkava.
Me tahame inimesi mõista. Мы ---ам----у-е-- л-----. М_ х____ р_______ л______ М- х-ч-м р-з-м-ц- л-д-е-. ------------------------- Мы хочам разумець людзей. 0
My-k-o---m -azu---s---------. M_ k______ r________ l_______ M- k-o-h-m r-z-m-t-’ l-u-z-y- ----------------------------- My khocham razumets’ lyudzey.
Me tahame inimestega rääkida. М- --ч-- ра--а-л-ць-з--ю---мі. М_ х____ р_________ з л_______ М- х-ч-м р-з-а-л-ц- з л-д-ь-і- ------------------------------ Мы хочам размаўляць з людзьмі. 0
M-----c--- r--maul----’ z lyud-’m-. M_ k______ r___________ z l________ M- k-o-h-m r-z-a-l-a-s- z l-u-z-m-. ----------------------------------- My khocham razmaulyats’ z lyudz’mі.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + valgevene (1-100) MP3 valgevene (1-100)
Videot ei leitud!

Emakeelepäev

Kas sa armastad oma emakeelt? Siis peaksid sa seda edaspidi tähistama! Iga aasta 21. veebruaril! Siis on rahvusvaheline emakeelepäev. Seda on tähistatud alates 2000. aastast. Emakeelepäeva loojaks on UNESCO. UNESCO on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) alla kuuluv organisatsioon. Organisatsiooni tegevusvaldkondadeks on teadus, haridus ja kultuur. UNESCO tegeleb inimkonna pärimuskultuuri kaitsmisega. Ka keeled on kultuuripärand. Seega tuleb keeli kaitsta, õpetada ja edendada. Keelelist mitmekesisust tähistatakse 21. veebruaril. Hinnanguliselt on maailmas 6000 kuni 7000 keelt. Pooled neist keeltest on aga väljasuremisohus. Iga kahe nädala järel kaob üks keel igaveseks. Samas on iga keel tohutu teadmiste pagas. Ühte keelde on kogunenud terve rahvuse teadmised. Keeles peegeldub ka rahva ajalugu. Keele kaudu pärandatakse edasi kogemusi ja traditsioone. Seepärast on riigi keel osa rahvuse identiteedist. Kui keel sureb välja, kaob rohkem kui ainult sõnad. Neid keeli mälestatakse 21. veebruaril. Inimesed peaksid mõistma, mis tähendus keeltel on. Ja nad peaksid mõtlema, mis nemad saaksid teha, et keeli kaitsta. Seega näita, et su keel on sulle oluline! Küpsetad ehk oma emakeelele koogi? Ja kaunistad selle tekstiga. Ja seda oma emakeeles, loomulikult!
Kas sa teadsid?
Bosnia keel on lõunaslaavi keel. Seda räägitakse peamiselt Bosnias ja Hertsegoviinas. Aga leidub ka rääkijaid Serbias, Horvaatias, Makedoonias ja Montenegros. Bosnia keel on emakeeleks ümbes 2,5 miljonile inimesele. See sarnaneb väga horvaadi ja serbia keelele. Sõnavara, õigekiri ja grammatika erinevad väga vähe. Bosnia keele rääkijad saavad serblastest ja horvaatidest hästi aru. Seetõttu vaieldakse tihti bosnia keele staatuse üle. Mõned keeleteadlased kahtlevad, kas bosnia keel üleüldse omaette keel on. Nad väidavad, et see on kõigest serbohorvaadi keele variatsioon. Bosnia keeles on palju huvitavaid võõrmõjutusi. See ala kuulus varem vaheldumisi nii lääne- kui idamaade hulka. Seetõttu leidub sõnavaras palju araabia-, türgi- ja pärsiakeelseid mõisteid. See on slaavi keelte juures väga harv juhus. See aga teebki bosnia keele unikaalseks.