Vestmik

et Ühistransport   »   be Грамадскі мясцовы транспарт

36 [kolmkümmend kuus]

Ühistransport

Ühistransport

36 [трыццаць шэсць]

36 [trytstsats’ shests’]

Грамадскі мясцовы транспарт

[Gramadskі myastsovy transpart]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti valgevene Mängi Rohkem
Kus asub bussipeatus? Дз----ахо--іц----ў-обу-----р-пы--к? Д__ з__________ а________ п________ Д-е з-а-о-з-ц-а а-т-б-с-ы п-ы-ы-а-? ----------------------------------- Дзе знаходзіцца аўтобусны прыпынак? 0
D-e-z----od--ts-s----tob---- --yp--a-? D__ z_____________ a________ p________ D-e z-a-h-d-і-s-s- a-t-b-s-y p-y-y-a-? -------------------------------------- Dze znakhodzіtstsa autobusny prypynak?
Milline buss sõidab kesklinna? Як- ---о-ус-ед-- ---эн-р? Я__ а______ е___ ў ц_____ Я-і а-т-б-с е-з- ў ц-н-р- ------------------------- Які аўтобус едзе ў цэнтр? 0
Y----a----u--ye--e-- -se-t-? Y___ a______ y____ u t______ Y-k- a-t-b-s y-d-e u t-e-t-? ---------------------------- Yakі autobus yedze u tsentr?
Millise liiniga peaksin sõitma? Які- -а-ш--та- м-е -рэба-ехаць? Я___ м________ м__ т____ е_____ Я-і- м-р-р-т-м м-е т-э-а е-а-ь- ------------------------------- Якім маршрутам мне трэба ехаць? 0
Ya--m m-rs-ru-a----e-t-e----ekhat-’? Y____ m_________ m__ t____ y________ Y-k-m m-r-h-u-a- m-e t-e-a y-k-a-s-? ------------------------------------ Yakіm marshrutam mne treba yekhats’?
Kas ma pean ümber istuma? Ц- трэ-а -не --бі-- -------к-? Ц_ т____ м__ р_____ п_________ Ц- т-э-а м-е р-б-ц- п-р-с-д-у- ------------------------------ Ці трэба мне рабіць перасадку? 0
T-і--reba--n--ra-іts’ pe-----ku? T__ t____ m__ r______ p_________ T-і t-e-a m-e r-b-t-’ p-r-s-d-u- -------------------------------- Tsі treba mne rabіts’ perasadku?
Kus ma ümber istuma pean? Д-е --е--а-і---пе-ас--к-? Д__ м__ р_____ п_________ Д-е м-е р-б-ц- п-р-с-д-у- ------------------------- Дзе мне рабіць перасадку? 0
Dz--mn---ab---- p-----d--? D__ m__ r______ p_________ D-e m-e r-b-t-’ p-r-s-d-u- -------------------------- Dze mne rabіts’ perasadku?
Mis maksab pilet? К--ь-і -а-т----і-ет? К_____ к_____ б_____ К-л-к- к-ш-у- б-л-т- -------------------- Колькі каштуе білет? 0
K-l’-і k-sht-----let? K_____ k______ b_____ K-l-k- k-s-t-e b-l-t- --------------------- Kol’kі kashtue bіlet?
Mitu peatust on kesklinnani? Коль-- --ы-ын--ў--а-цэнт-а? К_____ п________ д_ ц______ К-л-к- п-ы-ы-к-ў д- ц-н-р-? --------------------------- Колькі прыпынкаў да цэнтра? 0
Kol--і -----nk-u-d- t---tra? K_____ p________ d_ t_______ K-l-k- p-y-y-k-u d- t-e-t-a- ---------------------------- Kol’kі prypynkau da tsentra?
Te peate siin väljuma. Вам --э-- т-- -ых---іць. В__ т____ т__ в_________ В-м т-э-а т-т в-х-д-і-ь- ------------------------ Вам трэба тут выходзіць. 0
Vam-t--ba--ut-v--h-dzі-s-. V__ t____ t__ v___________ V-m t-e-a t-t v-k-o-z-t-’- -------------------------- Vam treba tut vykhodzіts’.
Te peate tagant väljuma. Вам -рэба выхо-з--ь пр-з--адн-я -зве-ы. В__ т____ в________ п___ з_____ д______ В-м т-э-а в-х-д-і-ь п-а- з-д-і- д-в-р-. --------------------------------------- Вам трэба выходзіць праз заднія дзверы. 0
Va- ---ba-v-kh-dzіt-----a- z-d-і-- -zv-ry. V__ t____ v__________ p___ z______ d______ V-m t-e-a v-k-o-z-t-’ p-a- z-d-і-a d-v-r-. ------------------------------------------ Vam treba vykhodzіts’ praz zadnіya dzvery.
Järgmine metroorong tuleb 5 minuti pärast. Н-с-упн- ця-ні- -уд-е п-аз-5 хв--і-. Н_______ ц_____ б____ п___ 5 х______ Н-с-у-н- ц-г-і- б-д-е п-а- 5 х-і-і-. ------------------------------------ Наступны цягнік будзе праз 5 хвілін. 0
N-st-p-y --ya-n-- b-dze---az-- --vіl-n. N_______ t_______ b____ p___ 5 k_______ N-s-u-n- t-y-g-і- b-d-e p-a- 5 k-v-l-n- --------------------------------------- Nastupny tsyagnіk budze praz 5 khvіlіn.
Järgmine tramm tuleb 10 minuti pärast. Наст--ны т-а--а----дзе-п-аз -0-хв-лін. Н_______ т______ б____ п___ 1_ х______ Н-с-у-н- т-а-в-й б-д-е п-а- 1- х-і-і-. -------------------------------------- Наступны трамвай будзе праз 10 хвілін. 0
N--t-pny--ram--y b--ze praz-1- k-vіl--. N_______ t______ b____ p___ 1_ k_______ N-s-u-n- t-a-v-y b-d-e p-a- 1- k-v-l-n- --------------------------------------- Nastupny tramvay budze praz 10 khvіlіn.
Järgmine buss tuleb 15 minuti pärast. Наст--ны -ўто--с -уд-е -ра- -----іл-н. Н_______ а______ б____ п___ 1_ х______ Н-с-у-н- а-т-б-с б-д-е п-а- 1- х-і-і-. -------------------------------------- Наступны аўтобус будзе праз 15 хвілін. 0
N-stu-ny a--obu- budze p-a---5 -h-іlі-. N_______ a______ b____ p___ 1_ k_______ N-s-u-n- a-t-b-s b-d-e p-a- 1- k-v-l-n- --------------------------------------- Nastupny autobus budze praz 15 khvіlіn.
Millal läheb viimane metroorong? Ка-- --зе -п-шні-ц---ік-----о? К___ е___ а_____ ц_____ м_____ К-л- е-з- а-о-н- ц-г-і- м-т-о- ------------------------------ Калі едзе апошні цягнік метро? 0
K--і -ed----p-shnі -s----іk m--ro? K___ y____ a______ t_______ m_____ K-l- y-d-e a-o-h-і t-y-g-і- m-t-o- ---------------------------------- Kalі yedze aposhnі tsyagnіk metro?
Millal läheb viimane tramm? Кал--е-з--апо--і -----ай? К___ е___ а_____ т_______ К-л- е-з- а-о-н- т-а-в-й- ------------------------- Калі едзе апошні трамвай? 0
Ka-і yed-e ----h-і-t--m-a-? K___ y____ a______ t_______ K-l- y-d-e a-o-h-і t-a-v-y- --------------------------- Kalі yedze aposhnі tramvay?
Millal läheb viimane buss? К-лі е--- апо--- а-то--с? К___ е___ а_____ а_______ К-л- е-з- а-о-н- а-т-б-с- ------------------------- Калі едзе апошні аўтобус? 0
Kal- -edze ---shn- ------s? K___ y____ a______ a_______ K-l- y-d-e a-o-h-і a-t-b-s- --------------------------- Kalі yedze aposhnі autobus?
Kas teil on pilet? У Ва- ёс-ь -----? У В__ ё___ б_____ У В-с ё-ц- б-л-т- ----------------- У Вас ёсць білет? 0
U -a- yos-s’ b-le-? U V__ y_____ b_____ U V-s y-s-s- b-l-t- ------------------- U Vas yosts’ bіlet?
Pilet? – Ei, mul ei ole. Біл-т--–---, н-ма. Б_____ – Н__ н____ Б-л-т- – Н-, н-м-. ------------------ Білет? – Не, няма. 0
B---t? –-Ne- --ama. B_____ – N__ n_____ B-l-t- – N-, n-a-a- ------------------- Bіlet? – Ne, nyama.
Siis peate te trahvi maksma. Т-ды В-- д-вяд--ц-а плаці-ь------. Т___ В__ д_________ п______ ш_____ Т-д- В-м д-в-д-е-ц- п-а-і-ь ш-р-ф- ---------------------------------- Тады Вам давядзецца плаціць штраф. 0
T-d---a- da--adz-----a--lat-іt-’---tr-f. T___ V__ d____________ p________ s______ T-d- V-m d-v-a-z-t-t-a p-a-s-t-’ s-t-a-. ---------------------------------------- Tady Vam davyadzetstsa platsіts’ shtraf.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + valgevene (1-100) MP3 valgevene (1-100)
Videot ei leitud!

Keele areng

On selge, miks me üksteisega suhtleme. Me tahame mõtteid vahetada ja üksteist mõista. Kuidas täpselt keel tekkinud on, pole nii selge. Selle kohta on erinevaid teooriad. Kindel on see, et keel on väga vana nähtus. Rääkima hakkamise eelduseks olid teatud füüsilised tunnused. Need olid vajalikud, et saaksime tekitada helisid. Inimesed nagu näiteks neandertaalased oskasid oma häält kasutada. Sel moel võisid nad end loomadest eristada. Lisaks oli valju, kindlameelne hääl oluline enesekaitseks. Inimene võis selle abil ähvardada või ehmatada vaenlasi. Tollal olid inimestel juba tööriistad ja oli avastatud ka tuli. Seda teadmist tuli kuidagi edasi anda. Kõne oli oluline ka rühmades jahti pidades. Juba 2 miljonit aastat tagasi oli lihtne arusaam inimeste hulgas. Esimesteks keelelisteks elementideks olid märgid ja žestid. Kuid inimesed tahtsid suhelda ka pimedas. Mis veelgi tähtsam, neil oli vaja rääkida ka ilma üksteist vaatamata. Seetõttu arenes hääl ning hakkas asendama žeste. Keel nagu me seda tänapäval tunneme, on vähemalt 50 000 aastat vana. Kui h omo sapiens Aafrikast lahkus, jaotatusid keeled üle maailma laiali. Erinevates piirkondades eraldusid keeled üksteisest. See tähendab, et tekkisid erinevad keelkonnad. Kuid need sisaldavad üksnes keelte süsteemide alustõdesid. Esimene keeled olid palju vähem keerukad kui tänapäeva keeled. Aja jooksul arenesid nende grammatika, fonoloogia ja semantika edasi. Võib öelda, et erinevatel keeltel on erinevad lahendused. Kuid probleem oli alati sama: kuidas väljendada seda, mida ma mõtlen?
Kas sa teadsid?
Brasiilia portugali keel kuulub romaani keelte hulka. See on tekkinud Euroopa portugali keelest. Portugali koloniaalpoliitika tõttu viidi see Lõuna-Ameerikasse. Täna on Brasiilia suurim portugalikeelne rahvus maailmas. Brasiilia portugali keelt räägib umbes 190 miljonit inimest emakeelena. Keelel on ka suur mõju teistele Lõuna-Ameerika riikidele... Olemas on lausa segakeel, mis endas portugali- ja hispaaniakeelseid elemente sisaldab. Vanasti lähtus Brasiilia keeleliselt lähedalt Euroopa eeskujust. Alates 1930. aastatest ärkas uus teadlikkus Brasiilia kultuuri jaoks. Brasiillased olid oma keele üle uhked ning tahtsid selle omapärasid rõhutada. Nende kahe keele kooshoidmiseks tehti jõupingutusi. Näiteks eksisteerib kokkulepe ühtse õigekirja kohta. Suurim erinevus kahe variandi vahel seisneb täna häälduses. Samuti leidub brasiillaste sõnavaras indianisme, mis Euroopas puuduvad. Avastage see põnev keel, see kuulub maailma tähtsaimate hulka!