Vestmik

et suur – väike   »   be вялікі – маленькі

68 [kuuskümmend kaheksa]

suur – väike

suur – väike

68 [шэсцьдзесят восем]

68 [shests’dzesyat vosem]

вялікі – маленькі

[vyalіkі – malen’kі]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti valgevene Mängi Rohkem
suur ja väike в-лікі-і--а---ь-і вялікі і маленькі в-л-к- і м-л-н-к- ----------------- вялікі і маленькі 0
vya--k- і--a--n’-і vyalіkі і malen’kі v-a-і-і і m-l-n-k- ------------------ vyalіkі і malen’kі
Elevant on suur. С-он----і-і. Слон вялікі. С-о- в-л-к-. ------------ Слон вялікі. 0
S-o- ----і--. Slon vyalіkі. S-o- v-a-і-і- ------------- Slon vyalіkі.
Hiir on väike. М-ш м----ь-ая. Мыш маленькая. М-ш м-л-н-к-я- -------------- Мыш маленькая. 0
M--h malen’ka-a. Mysh malen’kaya. M-s- m-l-n-k-y-. ---------------- Mysh malen’kaya.
pime ja valge ц---ы-- -в---ы цёмны і светлы ц-м-ы і с-е-л- -------------- цёмны і светлы 0
t--m-- - -v---y tsemny і svetly t-e-n- і s-e-l- --------------- tsemny і svetly
Öö on pime. Н-ч -ё-на-. Ноч цёмная. Н-ч ц-м-а-. ----------- Ноч цёмная. 0
N-ch-----n--a. Noch tsemnaya. N-c- t-e-n-y-. -------------- Noch tsemnaya.
Päev on valge. Д-е----ветл-. Дзень светлы. Д-е-ь с-е-л-. ------------- Дзень светлы. 0
D--n’-s--t-y. Dzen’ svetly. D-e-’ s-e-l-. ------------- Dzen’ svetly.
vana ja noor ст-ры -----а-ы стары і малады с-а-ы і м-л-д- -------------- стары і малады 0
st-r--і --lady stary і malady s-a-y і m-l-d- -------------- stary і malady
Meie vanaisa on väga vana. Наш--з-д--я--е-ьм--стар-. Наш дзядуля вельмі стары. Н-ш д-я-у-я в-л-м- с-а-ы- ------------------------- Наш дзядуля вельмі стары. 0
Na----zya--ly---e--m---tary. Nash dzyadulya vel’mі stary. N-s- d-y-d-l-a v-l-m- s-a-y- ---------------------------- Nash dzyadulya vel’mі stary.
70 aastat tagasi oli ta veel noor. 70--а-оў----а--ё----- ---э-м-ла-ы. 70 гадоў назад ён быў яшчэ малады. 7- г-д-ў н-з-д ё- б-ў я-ч- м-л-д-. ---------------------------------- 70 гадоў назад ён быў яшчэ малады. 0
7-----o--na--d y----yu--as--h---al-dy. 70 gadou nazad yon byu yashche malady. 7- g-d-u n-z-d y-n b-u y-s-c-e m-l-d-. -------------------------------------- 70 gadou nazad yon byu yashche malady.
ilus ja inetu пр----ы-----ыд-і прыгожы і брыдкі п-ы-о-ы і б-ы-к- ---------------- прыгожы і брыдкі 0
prygozhy і -ry--і prygozhy і brydkі p-y-o-h- і b-y-k- ----------------- prygozhy і brydkі
Liblikas on ilus. М--ы-ё--пры--ж-. Матылёк прыгожы. М-т-л-к п-ы-о-ы- ---------------- Матылёк прыгожы. 0
M---l-k-p-----hy. Matylek prygozhy. M-t-l-k p-y-o-h-. ----------------- Matylek prygozhy.
Ämblik on inetu. П--у--------. Павук брыдкі. П-в-к б-ы-к-. ------------- Павук брыдкі. 0
P-v-------kі. Pavuk brydkі. P-v-k b-y-k-. ------------- Pavuk brydkі.
paks ja kõhn тоўс-- ----ды тоўсты і худы т-ў-т- і х-д- ------------- тоўсты і худы 0
toust- і-kh--y tousty і khudy t-u-t- і k-u-y -------------- tousty і khudy
100 kilo kaaluv naine on paks. Жан--на --гою-----к- ----та-. Жанчына вагою 100 кг тоўстая. Ж-н-ы-а в-г-ю 1-0 к- т-ў-т-я- ----------------------------- Жанчына вагою 100 кг тоўстая. 0
Z-a----na va--y- ----kg--o---ay-. Zhanchyna vagoyu 100 kg toustaya. Z-a-c-y-a v-g-y- 1-0 k- t-u-t-y-. --------------------------------- Zhanchyna vagoyu 100 kg toustaya.
50 kilo kaaluv mees on kõhn. М-ж--н--в-г-ю--- -- худы. Мужчына вагою 50 кг худы. М-ж-ы-а в-г-ю 5- к- х-д-. ------------------------- Мужчына вагою 50 кг худы. 0
Muz---y-a------- -- k--k--dy. Muzhchyna vagoyu 50 kg khudy. M-z-c-y-a v-g-y- 5- k- k-u-y- ----------------------------- Muzhchyna vagoyu 50 kg khudy.
kallis ja odav д-ра-- - -ан-ы дарагі і танны д-р-г- і т-н-ы -------------- дарагі і танны 0
d------і-tan-y daragі і tanny d-r-g- і t-n-y -------------- daragі і tanny
Auto on kallis. Аў-а-аб-------а--. Аўтамабіль дарагі. А-т-м-б-л- д-р-г-. ------------------ Аўтамабіль дарагі. 0
A--a----l- dara-і. Autamabіl’ daragі. A-t-m-b-l- d-r-g-. ------------------ Autamabіl’ daragі.
Ajaleht on odav. Газ--- -анн--. Газета танная. Г-з-т- т-н-а-. -------------- Газета танная. 0
Gazeta -a--a-a. Gazeta tannaya. G-z-t- t-n-a-a- --------------- Gazeta tannaya.

Koodivahetus

Üha enam inimesi kasvab üles kakskeelsena. Nad oskavad rohkem kui ühte keelt. Paljud neist vahetavad tihti keelt. Nad otsustavad vastavalt olukorrale, millist keelt kasutada. Näiteks räägivad nad erinevat keelt tööl ja kodus. Nii kohanevad nad end ümbritseva keskkonnaga. Kuid on olemas ka võimalus vahetada keelt spontaanselt. Seda nähtust nimetatakse koodi vahetamiseks. Sellisel juhul vahetatakse keelt rääkimise ajal. Keele vahetamiseks võib olla palju põhjusi. Sageli ei leita ühes keeles sobivat sõna. Nad suudavad teises keeles end paremini väljendada. Võib ka olla, et kõneleja tunneb end ühes keeles kindlamini kui teises. Nad kasutavad üht keelt era-või isiklike asjade puhul. Mõnikord puudub ühes keeles teatud sõna. Sel juhul peab kõneleja keelt vahetama. Keelt võib ka muuta selleks, et inimest ei mõistetaks. Sellisel juhul toimib koodi vahetus salajase keelena. Varasemalt on keelte üksteisega segamist kritiseeritud. Arvati, et kõneleja ei oska kumbagi keelt piisavalt hästi. Tänapäeval vaadatakse antud nähtust teisiti. Koodivahetus tähendab erilist keelelist oskust. Koodivahetust kasutavate kõnelejate jälgimine võib olla väga huvitav. Tihti nad ei vaheta vaid keelt, mida räägivad. Nad muudavad ka teisi kommunikatiivseid elemente. Paljud räägivad teises keeles kiiremini, valjemini ja toonitatumalt. Või hakkavad nad äkitselt kasutama rohkem žeste ja näoilmeid. Seepärast on kooduvahetus alati natuke ka kultuurivahetus...