Vestmik

et Kellaajad   »   be Час

8 [kaheksa]

Kellaajad

Kellaajad

8 [восем]

8 [vosem]

Час

[Chas]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti valgevene Mängi Rohkem
Vabandage! В-бачайце! Выбачайце! В-б-ч-й-е- ---------- Выбачайце! 0
V--a-------! Vybachaytse! V-b-c-a-t-e- ------------ Vybachaytse!
Kui palju kell on, palun? Ц- -- па-ка-аце,--оль-------? Ці не падкажаце, колькі часу? Ц- н- п-д-а-а-е- к-л-к- ч-с-? ----------------------------- Ці не падкажаце, колькі часу? 0
Ts---- --d-----t-e,---l’-і c-as-? Tsі ne padkazhatse, kol’kі chasu? T-і n- p-d-a-h-t-e- k-l-k- c-a-u- --------------------------------- Tsі ne padkazhatse, kol’kі chasu?
Suur tänu. Вялі-- д-яку-. Вялікі дзякуй. В-л-к- д-я-у-. -------------- Вялікі дзякуй. 0
Vyalіk----yak--. Vyalіkі dzyakuy. V-a-і-і d-y-k-y- ---------------- Vyalіkі dzyakuy.
Kell on üks. Цяп-----р-ая гад-іна. Цяпер першая гадзіна. Ц-п-р п-р-а- г-д-і-а- --------------------- Цяпер першая гадзіна. 0
T--aper -ersh--a -a-zі-a. Tsyaper pershaya gadzіna. T-y-p-r p-r-h-y- g-d-і-a- ------------------------- Tsyaper pershaya gadzіna.
Kell on kaks. Ц-пе----у-а---ад-і--. Цяпер другая гадзіна. Ц-п-р д-у-а- г-д-і-а- --------------------- Цяпер другая гадзіна. 0
Ts--per------ya ---z-n-. Tsyaper drugaya gadzіna. T-y-p-r d-u-a-a g-d-і-a- ------------------------ Tsyaper drugaya gadzіna.
Kell on kolm. Ц-пер-т-эц-- г-дз-н-. Цяпер трэцяя гадзіна. Ц-п-р т-э-я- г-д-і-а- --------------------- Цяпер трэцяя гадзіна. 0
T--a--- t---syaya--ad-і--. Tsyaper tretsyaya gadzіna. T-y-p-r t-e-s-a-a g-d-і-a- -------------------------- Tsyaper tretsyaya gadzіna.
Kell on neli. Ц-пер ч-ц-ё--ая---дзін-. Цяпер чацвёртая гадзіна. Ц-п-р ч-ц-ё-т-я г-д-і-а- ------------------------ Цяпер чацвёртая гадзіна. 0
Tsyap-- c------r-a-a-g-dz-na. Tsyaper chatsvertaya gadzіna. T-y-p-r c-a-s-e-t-y- g-d-і-a- ----------------------------- Tsyaper chatsvertaya gadzіna.
Kell on viis. Ця--р-п--ая гадз---. Цяпер пятая гадзіна. Ц-п-р п-т-я г-д-і-а- -------------------- Цяпер пятая гадзіна. 0
Ts-ap-r--yat-y- -a--і--. Tsyaper pyataya gadzіna. T-y-p-r p-a-a-a g-d-і-a- ------------------------ Tsyaper pyataya gadzіna.
Kell on kuus. Ц--ер --с--я -а--і--. Цяпер шостая гадзіна. Ц-п-р ш-с-а- г-д-і-а- --------------------- Цяпер шостая гадзіна. 0
Ts-aper --o-tay------іn-. Tsyaper shostaya gadzіna. T-y-p-r s-o-t-y- g-d-і-a- ------------------------- Tsyaper shostaya gadzіna.
Kell on seitse. Ця--р сё--я--а-----. Цяпер сёмая гадзіна. Ц-п-р с-м-я г-д-і-а- -------------------- Цяпер сёмая гадзіна. 0
Ts---er -ema-a-----іn-. Tsyaper semaya gadzіna. T-y-p-r s-m-y- g-d-і-a- ----------------------- Tsyaper semaya gadzіna.
Kell on kaheksa. Ц--ер-в-----я-г--з-на. Цяпер восьмая гадзіна. Ц-п-р в-с-м-я г-д-і-а- ---------------------- Цяпер восьмая гадзіна. 0
T-ya-e- --s----a g--z---. Tsyaper vos’maya gadzіna. T-y-p-r v-s-m-y- g-d-і-a- ------------------------- Tsyaper vos’maya gadzіna.
Kell on üheksa. Цяп-р -зе-я--я -а--і--. Цяпер дзевятая гадзіна. Ц-п-р д-е-я-а- г-д-і-а- ----------------------- Цяпер дзевятая гадзіна. 0
T-ya--- d--vya-a------z--a. Tsyaper dzevyataya gadzіna. T-y-p-r d-e-y-t-y- g-d-і-a- --------------------------- Tsyaper dzevyataya gadzіna.
Kell on kümme. Ц--е---зе-ят-я-г-д-іна. Цяпер дзесятая гадзіна. Ц-п-р д-е-я-а- г-д-і-а- ----------------------- Цяпер дзесятая гадзіна. 0
Tsyaper d--s--ta-- gad--n-. Tsyaper dzesyataya gadzіna. T-y-p-r d-e-y-t-y- g-d-і-a- --------------------------- Tsyaper dzesyataya gadzіna.
Kell on üksteist. Ця--р а---нацца--- ---зін-. Цяпер адзінаццатая гадзіна. Ц-п-р а-з-н-ц-а-а- г-д-і-а- --------------------------- Цяпер адзінаццатая гадзіна. 0
T-ya-er -dz---ts------a--a-----. Tsyaper adzіnatstsataya gadzіna. T-y-p-r a-z-n-t-t-a-a-a g-d-і-a- -------------------------------- Tsyaper adzіnatstsataya gadzіna.
Kell on kaksteist. Ця--- -в-н-ц-ат-я г-----а. Цяпер дванаццатая гадзіна. Ц-п-р д-а-а-ц-т-я г-д-і-а- -------------------------- Цяпер дванаццатая гадзіна. 0
Tsy-pe--d--n-tst-a-a-a-g-d-і--. Tsyaper dvanatstsataya gadzіna. T-y-p-r d-a-a-s-s-t-y- g-d-і-a- ------------------------------- Tsyaper dvanatstsataya gadzіna.
Ühes minutis on kuuskümmend sekundit. У--в--і-е ш-----з-с------ун-. У хвіліне шэсцьдзесят секунд. У х-і-і-е ш-с-ь-з-с-т с-к-н-. ----------------------------- У хвіліне шэсцьдзесят секунд. 0
U --vі--n--s-es-s’-z-syat----u-d. U khvіlіne shests’dzesyat sekund. U k-v-l-n- s-e-t-’-z-s-a- s-k-n-. --------------------------------- U khvіlіne shests’dzesyat sekund.
Ühes tunnis on kuuskümmend minutit. У-г----н---эс--дзе-ят хв---н. У гадзіне шэсцьдзесят хвілін. У г-д-і-е ш-с-ь-з-с-т х-і-і-. ----------------------------- У гадзіне шэсцьдзесят хвілін. 0
U----z--e---e--s-d-------khvіl-n. U gadzіne shests’dzesyat khvіlіn. U g-d-і-e s-e-t-’-z-s-a- k-v-l-n- --------------------------------- U gadzіne shests’dzesyat khvіlіn.
Ühes päevas on kakskümmend neli tundi. У адным дні -ва---ц----т-----адзін-. У адным дні дваццаць чатыры гадзіны. У а-н-м д-і д-а-ц-ц- ч-т-р- г-д-і-ы- ------------------------------------ У адным дні дваццаць чатыры гадзіны. 0
U--d-ym -nі--v-ts-s--s’------r- ga--і-y. U adnym dnі dvatstsats’ chatyry gadzіny. U a-n-m d-і d-a-s-s-t-’ c-a-y-y g-d-і-y- ---------------------------------------- U adnym dnі dvatstsats’ chatyry gadzіny.

Keelkonnad

Maal elab umbes 7 miljardit inimest. Ja nad räägivad umbes 7000 erinevat keelt! Nagu ka inimesed võivad keeled olla üksteisega sugulased. See tähendab, et neil on ühised juured. Aga leidub ka keeli, mis on täielikult eraldiseisvad. Nad ei ole geneetiliselt seotud ühegi teise keelega. Euroopas loetakse selliseks isoleeritud keeleks baski keelt. Kuid enamikel keeltel on siiski ‘vanemad’, ‘lapsed’ või ‘vennad-õed’ Nad kuuluvad mingisse kindlasse keeleperre. Et mõista, kui sarnased keeled on, tuleb neid võrrelda. Keeleteadlased on tänaseks avastanud umbes 300 geneetilise koodi üksust. Nende hulgas on 180 keeleperet, kus on rohkem kui üks keel. Ülejäänud 120 on isoleeritud keeled. Kõige suurem on indo-euroopa keelkond. See koosneb umbes 280 keelest. Sinna alla kuuluvad romaani, germaani ja slaavi keeled. Kõikidel mandritel on selle keelkonna keelte rääkijaid üle 3 miljardi! Aasias domineerib sino-tiibeti keel. Sellel keelel on enam kui 1.3 miljardit kõnelejat. Põhiliseks sino-tiibeti keeleks on hiina keel. Kolmas suurim keelkond asub Aafrikas. Kategooria nimi pärineb seal asuvatelt riikidelt: nigeri-kongo keeled. Seda räägib ‘vaid’ 350 miljonit inimest. Selle keelkonna põhiliseks keeleks on suahiili keel. Enamikel juhtudel on nii - mida lähem suhe, seda parem mõistmine. Inimesed, kes räägivad suguluskeeli, mõistavad üksteist hästi. Nad õpivad teise keele ära väga kiiresti. Seega, õppige keeli - suguvõsakokkutulekud on alati toredad!
Kas sa teadsid?
Saksa keel on rohkem kui 90 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad enamasti Saksamaal, Austrias ja Šveitsis. Aga ka Belgias, Liechtensteinis, Põhja-Itaalias ja Luxemburgis räägitakse saksa keelt. Lisaks emakeelenoskajatele on veel umbes 80 miljonit inimest, kes saksa keelt mõistavad. Saksa keel on nimelt üks õpitumatest keeltest. Nagu ka inglise ja hollandi keel, kuulub see läänegermaani keelte hulka. Läbi sajandite on seda aga ka teised keeled mõjutanud. See tuleneb sellest, et keelepiirkond asub keset Euroopat. Tänapäeval integreeritakse sõnavarasse enamasti inglisekeelseid mõisteid. Veel üks saksa keele tunnusjoon on tema mitmed erinevad dialektid. Need kaotavad aga aina rohkem tähtsust. Standardkeel laieneb eelkõige läbi meedia. Seetõttu tahavad mitmed koolid jälle dialekte õpetada. Saksa keele grammatika ei ole väga lihtne, aga tasub end ära! Sest saksa keel kuulub maailma kõige tähtsamate keelte hulka...