Vestmik

et Joogid   »   fi Juomia

12 [kaksteist]

Joogid

Joogid

12 [kaksitoista]

Juomia

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti soome Mängi Rohkem
Ma joon teed. M--- --on--ee-ä. M___ j___ t_____ M-n- j-o- t-e-ä- ---------------- Minä juon teetä. 0
Ma joon kohvi. M--ä j--n-k-h--a. M___ j___ k______ M-n- j-o- k-h-i-. ----------------- Minä juon kahvia. 0
Ma joon mineraalvett. Min--j-o- k---nä---e--ä. M___ j___ k_____________ M-n- j-o- k-v-n-i-v-t-ä- ------------------------ Minä juon kivenäisvettä. 0
Jood sa teed sidruniga? Ju-t-- teet- -i---u-a-la? J_____ t____ s___________ J-o-k- t-e-ä s-t-u-n-l-a- ------------------------- Juotko teetä sitruunalla? 0
Jood sa kohvi suhkruga? J--t---ka---- ----r---a? J_____ k_____ s_________ J-o-k- k-h-i- s-k-r-l-a- ------------------------ Juotko kahvia sokerilla? 0
Jood sa vett jääga? J-o-ko--ett--j-----? J_____ v____ j______ J-o-k- v-t-ä j-i-l-? -------------------- Juotko vettä jäillä? 0
Siin on pidu. T-äl---on-bileet. T_____ o_ b______ T-ä-l- o- b-l-e-. ----------------- Täällä on bileet. 0
Inimesed joovad šampust. I-mise----ov-t---ohuviiniä. I______ j_____ k___________ I-m-s-t j-o-a- k-o-u-i-n-ä- --------------------------- Ihmiset juovat kuohuviiniä. 0
Inimesed joovad veini ja õlut. I-m-set ju--at --in-ä ----l--t-. I______ j_____ v_____ j_ o______ I-m-s-t j-o-a- v-i-i- j- o-u-t-. -------------------------------- Ihmiset juovat viiniä ja olutta. 0
Jood sa alkoholi? J-ot-----kohol-a? J_____ a_________ J-o-k- a-k-h-l-a- ----------------- Juotko alkoholia? 0
Jood sa viskit? J---ko-v-ski-? J_____ v______ J-o-k- v-s-i-? -------------- Juotko viskiä? 0
Jood sa koolat rummiga? J---ko k-laa-----in-k-n-sa? J_____ k____ r_____ k______ J-o-k- k-l-a r-m-i- k-n-s-? --------------------------- Juotko kolaa rommin kanssa? 0
Mulle ei meeldi šampus. En --dä-kuo-u---n-stä. E_ p___ k_____________ E- p-d- k-o-u-i-n-s-ä- ---------------------- En pidä kuohuviinistä. 0
Mulle ei meeldi vein. Mi-ä ----idä--i-n-s-ä. M___ e_ p___ v________ M-n- e- p-d- v-i-i-t-. ---------------------- Minä en pidä viinistä. 0
Mulle ei meeldi õlu. Minä -- -idä o--e-t-. M___ e_ p___ o_______ M-n- e- p-d- o-u-s-a- --------------------- Minä en pidä oluesta. 0
Beebile meeldib piim. Vauva-pi--ä-----o--a. V____ p____ m________ V-u-a p-t-ä m-i-o-t-. --------------------- Vauva pitää maidosta. 0
Lapsele meeldib kakao ja õunamahl. Lap-i----------kaos-a-ja o-e-am-hu---. L____ p____ k________ j_ o____________ L-p-i p-t-ä k-a-a-s-a j- o-e-a-e-u-t-. -------------------------------------- Lapsi pitää kaakaosta ja omenamehusta. 0
Naisele meeldib apelsinimahl ja greibimahl. Na--en--itä- a-p-l-ii--me-us-- -a -re-p----hu--a. N_____ p____ a________________ j_ g______________ N-i-e- p-t-ä a-p-l-i-n-m-h-s-a j- g-e-p-i-e-u-t-. ------------------------------------------------- Nainen pitää appelsiinimehusta ja greippimehusta. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + soome (1-100) MP3 soome (1-100)
Videot ei leitud!

Märkide keel

Inimesed lõid keele, et suhelda. Isegi kurtidel ja vaegkuuljatel on oma keel. Selleks on viipekeel, mis on esmane keel kõigile kuulmispuudega inimestele. See on kokku pandud sümbolitest. See on visuaalne keel ehk ‘nähtav’ keel. Kas viipekeel on mõistetav ka rahvusvaheliselt? Ei, sest viiplemist saab teha erinevates keeltes. Igal riigil on oma viipekeel. Ja seda on mõjutanud selle maa kultuur. Sest keel areneb alati kultuurist. See kehtib ka keelte kohta, mida ei räägita. Siiski on olemas ka rahvusvaheline viipekeel. Kuid selle märgid on mõnevõrra keerulisemad. Siiski riikliku viipekeelte sarnanevad üksteisega. Paljud märgid on ikoonilised. Nad viitavad viidatava objekti vormile. Levinuim viipekeel on Ameerika viipekeelt. Viipekeeli tunnustatakse kui täieõiguslikke keeli. Neil on oma grammatika. Kuid see erineb suulise keele grammatikast. Seetõttu ei saa viipekeelt sõna-sõnalt tõlkida. Siiski on viipekeele tõlgid. Teave edastatakse viipekeelega üheaegselt. See tähendab, et üks märk võib väljendada kogu lauset. Viipekeeltel on ka murded. Piirkondlikult võib esineda ka eripäraseid oma märke. Ja iga viipekeel on oma intonatsioon. See ütlus kehtib ka märkide kohta: meie aktsent paljastab meie päritolu!
Kas sa teadsid?
Eesti keel kuulub soome-ugri keelte hulka. Seega on see soome ja ungari keelega suguluses. Ungari keelega paralleele leida on siiski väga raske. Paljud arvavad, et eesti keel sarnaneb läti või leedu keelega. See on aga täiesti vale. Sest need kaks keelt kuuluvad hoopis teise keelerühma. Eesti keeles ei ole grammatilisi sugusid. Nais- ja meessoo vahel ei tehta vahet. See-eest on aga 14 erinevat käänet. Eesti keele õigekiri ei ole väga raske. See järgib hääldust. Seda peaks aga kindlasti mõne emakeeleoskajaga harjutama. Kes eesti keelt õppida tahab, vajab distsipliini ja pisut kannatust. Eestlased ei aja aga välismaalastel vigu taga... Nad rõõmustavad igaühe üle, kes nende keelest huvi tunneb!