Vestmik

et Joogid   »   fr Les boissons

12 [kaksteist]

Joogid

Joogid

12 [douze]

Les boissons

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti prantsuse Mängi Rohkem
Ma joon teed. J- b--s du----. J_ b___ d_ t___ J- b-i- d- t-é- --------------- Je bois du thé. 0
Ma joon kohvi. Je-bo-s--u---fé. J_ b___ d_ c____ J- b-i- d- c-f-. ---------------- Je bois du café. 0
Ma joon mineraalvett. Je -o-s ---l’-au --n-r---. J_ b___ d_ l____ m________ J- b-i- d- l-e-u m-n-r-l-. -------------------------- Je bois de l’eau minérale. 0
Jood sa teed sidruniga? B----t--du --é--u--it--n-? B______ d_ t__ a_ c_____ ? B-i---u d- t-é a- c-t-o- ? -------------------------- Bois-tu du thé au citron ? 0
Jood sa kohvi suhkruga? Bo-s-t- -- ---é--vec-du-su----? B______ d_ c___ a___ d_ s____ ? B-i---u d- c-f- a-e- d- s-c-e ? ------------------------------- Bois-tu du café avec du sucre ? 0
Jood sa vett jääga? V--x-tu de--’eau --ec-d---g-a-ons-? V______ d_ l____ a___ d__ g______ ? V-u---u d- l-e-u a-e- d-s g-a-o-s ? ----------------------------------- Veux-tu de l’eau avec des glaçons ? 0
Siin on pidu. Il y --un- f--- i-i. I_ y a u__ f___ i___ I- y a u-e f-t- i-i- -------------------- Il y a une fête ici. 0
Inimesed joovad šampust. L-s--en- boi-e---du-ch-m-agn-. L__ g___ b______ d_ c_________ L-s g-n- b-i-e-t d- c-a-p-g-e- ------------------------------ Les gens boivent du champagne. 0
Inimesed joovad veini ja õlut. Le--g------iven- du--i---t d- -- ----e. L__ g___ b______ d_ v__ e_ d_ l_ b_____ L-s g-n- b-i-e-t d- v-n e- d- l- b-è-e- --------------------------------------- Les gens boivent du vin et de la bière. 0
Jood sa alkoholi? Bo-s--u----l---c--l ? B______ d_ l_______ ? B-i---u d- l-a-c-o- ? --------------------- Bois-tu de l’alcool ? 0
Jood sa viskit? B-i---u -- -h-sk--? B______ d_ w_____ ? B-i---u d- w-i-k- ? ------------------- Bois-tu du whisky ? 0
Jood sa koolat rummiga? Bo-s-t--du coca---ec ---r-u- ? B______ d_ c___ a___ d_ r___ ? B-i---u d- c-c- a-e- d- r-u- ? ------------------------------ Bois-tu du coca avec du rhum ? 0
Mulle ei meeldi šampus. J- n’--m- pas -- -h-m-ag-e. J_ n_____ p__ l_ c_________ J- n-a-m- p-s l- c-a-p-g-e- --------------------------- Je n’aime pas le champagne. 0
Mulle ei meeldi vein. J- n-a-me--as--e-vi-. J_ n_____ p__ l_ v___ J- n-a-m- p-s l- v-n- --------------------- Je n’aime pas le vin. 0
Mulle ei meeldi õlu. J---’--m- --------i---. J_ n_____ p__ l_ b_____ J- n-a-m- p-s l- b-è-e- ----------------------- Je n’aime pas la bière. 0
Beebile meeldib piim. L- --bé aime l---a--. L_ b___ a___ l_ l____ L- b-b- a-m- l- l-i-. --------------------- Le bébé aime le lait. 0
Lapsele meeldib kakao ja õunamahl. L’--f-------e -e-c-ca--et-----u---- po-m-. L_______ a___ l_ c____ e_ l_ j__ d_ p_____ L-e-f-n- a-m- l- c-c-o e- l- j-s d- p-m-e- ------------------------------------------ L’enfant aime le cacao et le jus de pomme. 0
Naisele meeldib apelsinimahl ja greibimahl. L--fe--e a-m----------’-------e--le -us ----ample--us--. L_ f____ a___ l_ j__ d_______ e_ l_ j__ d_ p____________ L- f-m-e a-m- l- j-s d-o-a-g- e- l- j-s d- p-m-l-m-u-s-. -------------------------------------------------------- La femme aime le jus d’orange et le jus de pamplemousse. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + prantsuse (1-100) MP3 prantsuse (1-100)
Videot ei leitud!

Märkide keel

Inimesed lõid keele, et suhelda. Isegi kurtidel ja vaegkuuljatel on oma keel. Selleks on viipekeel, mis on esmane keel kõigile kuulmispuudega inimestele. See on kokku pandud sümbolitest. See on visuaalne keel ehk ‘nähtav’ keel. Kas viipekeel on mõistetav ka rahvusvaheliselt? Ei, sest viiplemist saab teha erinevates keeltes. Igal riigil on oma viipekeel. Ja seda on mõjutanud selle maa kultuur. Sest keel areneb alati kultuurist. See kehtib ka keelte kohta, mida ei räägita. Siiski on olemas ka rahvusvaheline viipekeel. Kuid selle märgid on mõnevõrra keerulisemad. Siiski riikliku viipekeelte sarnanevad üksteisega. Paljud märgid on ikoonilised. Nad viitavad viidatava objekti vormile. Levinuim viipekeel on Ameerika viipekeelt. Viipekeeli tunnustatakse kui täieõiguslikke keeli. Neil on oma grammatika. Kuid see erineb suulise keele grammatikast. Seetõttu ei saa viipekeelt sõna-sõnalt tõlkida. Siiski on viipekeele tõlgid. Teave edastatakse viipekeelega üheaegselt. See tähendab, et üks märk võib väljendada kogu lauset. Viipekeeltel on ka murded. Piirkondlikult võib esineda ka eripäraseid oma märke. Ja iga viipekeel on oma intonatsioon. See ütlus kehtib ka märkide kohta: meie aktsent paljastab meie päritolu!
Kas sa teadsid?
Eesti keel kuulub soome-ugri keelte hulka. Seega on see soome ja ungari keelega suguluses. Ungari keelega paralleele leida on siiski väga raske. Paljud arvavad, et eesti keel sarnaneb läti või leedu keelega. See on aga täiesti vale. Sest need kaks keelt kuuluvad hoopis teise keelerühma. Eesti keeles ei ole grammatilisi sugusid. Nais- ja meessoo vahel ei tehta vahet. See-eest on aga 14 erinevat käänet. Eesti keele õigekiri ei ole väga raske. See järgib hääldust. Seda peaks aga kindlasti mõne emakeeleoskajaga harjutama. Kes eesti keelt õppida tahab, vajab distsipliini ja pisut kannatust. Eestlased ei aja aga välismaalastel vigu taga... Nad rõõmustavad igaühe üle, kes nende keelest huvi tunneb!