Vestmik

et Joogid   »   it Bevande

12 [kaksteist]

Joogid

Joogid

12 [dodici]

Bevande

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti itaalia Mängi Rohkem
Ma joon teed. I--b--- -è. I_ b___ t__ I- b-v- t-. ----------- Io bevo tè. 0
Ma joon kohvi. Io---v-----fè. I_ b___ c_____ I- b-v- c-f-è- -------------- Io bevo caffè. 0
Ma joon mineraalvett. I--b------q-a ----rale. I_ b___ a____ m________ I- b-v- a-q-a m-n-r-l-. ----------------------- Io bevo acqua minerale. 0
Jood sa teed sidruniga? Be---i--t---o---l -imo--? B___ i_ t_ c__ i_ l______ B-v- i- t- c-n i- l-m-n-? ------------------------- Bevi il tè con il limone? 0
Jood sa kohvi suhkruga? B--- -l-c-ff- -on----zu-c--r-? B___ i_ c____ c__ l_ z________ B-v- i- c-f-è c-n l- z-c-h-r-? ------------------------------ Bevi il caffè con lo zucchero? 0
Jood sa vett jääga? Bev- ac-ua -o--gh--c---? B___ a____ c__ g________ B-v- a-q-a c-n g-i-c-i-? ------------------------ Bevi acqua con ghiaccio? 0
Siin on pidu. Qui -’è-una f--ta. Q__ c__ u__ f_____ Q-i c-è u-a f-s-a- ------------------ Qui c’è una festa. 0
Inimesed joovad šampust. La -en-----ve-p-os--c-. L_ g____ b___ p________ L- g-n-e b-v- p-o-e-c-. ----------------------- La gente beve prosecco. 0
Inimesed joovad veini ja õlut. La-gen-e b-v-------- b-r--. L_ g____ b___ v___ e b_____ L- g-n-e b-v- v-n- e b-r-a- --------------------------- La gente beve vino e birra. 0
Jood sa alkoholi? Be-- a-c----i? B___ a________ B-v- a-c-l-c-? -------------- Bevi alcolici? 0
Jood sa viskit? B-vi-W-isky? B___ W______ B-v- W-i-k-? ------------ Bevi Whisky? 0
Jood sa koolat rummiga? B--- C--a --la--o---l--u-? B___ C___ C___ c__ i_ r___ B-v- C-c- C-l- c-n i- r-m- -------------------------- Bevi Coca Cola con il rum? 0
Mulle ei meeldi šampus. N-- ---p-a------p-o-e-co. N__ m_ p____ i_ p________ N-n m- p-a-e i- p-o-e-c-. ------------------------- Non mi piace il prosecco. 0
Mulle ei meeldi vein. N----i p---- -- v-n-. N__ m_ p____ i_ v____ N-n m- p-a-e i- v-n-. --------------------- Non mi piace il vino. 0
Mulle ei meeldi õlu. No------i--- la--ir--. N__ m_ p____ l_ b_____ N-n m- p-a-e l- b-r-a- ---------------------- Non mi piace la birra. 0
Beebile meeldib piim. A---amb--o piace-il-lat-e. A_ b______ p____ i_ l_____ A- b-m-i-o p-a-e i- l-t-e- -------------------------- Al bambino piace il latte. 0
Lapsele meeldib kakao ja õunamahl. A- b-m--no pi--cion- -------col--- e -l --cc------el-. A_ b______ p________ l_ c_________ e i_ s____ d_ m____ A- b-m-i-o p-a-c-o-o l- c-o-c-l-t- e i- s-c-o d- m-l-. ------------------------------------------------------ Al bambino piacciono la cioccolata e il succo di mela. 0
Naisele meeldib apelsinimahl ja greibimahl. Al-a-donna--iac-i-n- -a-----mu-a--’a-ancia---i--s-c-o -i --m--lmo. A___ d____ p________ l_ s_______ d________ e i_ s____ d_ p________ A-l- d-n-a p-a-c-o-o l- s-r-m-t- d-a-a-c-a e i- s-c-o d- p-m-e-m-. ------------------------------------------------------------------ Alla donna piacciono la spremuta d’arancia e il succo di pompelmo. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + itaalia (1-100) MP3 itaalia (1-100)
Videot ei leitud!

Märkide keel

Inimesed lõid keele, et suhelda. Isegi kurtidel ja vaegkuuljatel on oma keel. Selleks on viipekeel, mis on esmane keel kõigile kuulmispuudega inimestele. See on kokku pandud sümbolitest. See on visuaalne keel ehk ‘nähtav’ keel. Kas viipekeel on mõistetav ka rahvusvaheliselt? Ei, sest viiplemist saab teha erinevates keeltes. Igal riigil on oma viipekeel. Ja seda on mõjutanud selle maa kultuur. Sest keel areneb alati kultuurist. See kehtib ka keelte kohta, mida ei räägita. Siiski on olemas ka rahvusvaheline viipekeel. Kuid selle märgid on mõnevõrra keerulisemad. Siiski riikliku viipekeelte sarnanevad üksteisega. Paljud märgid on ikoonilised. Nad viitavad viidatava objekti vormile. Levinuim viipekeel on Ameerika viipekeelt. Viipekeeli tunnustatakse kui täieõiguslikke keeli. Neil on oma grammatika. Kuid see erineb suulise keele grammatikast. Seetõttu ei saa viipekeelt sõna-sõnalt tõlkida. Siiski on viipekeele tõlgid. Teave edastatakse viipekeelega üheaegselt. See tähendab, et üks märk võib väljendada kogu lauset. Viipekeeltel on ka murded. Piirkondlikult võib esineda ka eripäraseid oma märke. Ja iga viipekeel on oma intonatsioon. See ütlus kehtib ka märkide kohta: meie aktsent paljastab meie päritolu!
Kas sa teadsid?
Eesti keel kuulub soome-ugri keelte hulka. Seega on see soome ja ungari keelega suguluses. Ungari keelega paralleele leida on siiski väga raske. Paljud arvavad, et eesti keel sarnaneb läti või leedu keelega. See on aga täiesti vale. Sest need kaks keelt kuuluvad hoopis teise keelerühma. Eesti keeles ei ole grammatilisi sugusid. Nais- ja meessoo vahel ei tehta vahet. See-eest on aga 14 erinevat käänet. Eesti keele õigekiri ei ole väga raske. See järgib hääldust. Seda peaks aga kindlasti mõne emakeeleoskajaga harjutama. Kes eesti keelt õppida tahab, vajab distsipliini ja pisut kannatust. Eestlased ei aja aga välismaalastel vigu taga... Nad rõõmustavad igaühe üle, kes nende keelest huvi tunneb!