Vestmik

et Joogid   »   da Drikkevarer

12 [kaksteist]

Joogid

Joogid

12 [tolv]

Drikkevarer

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Ma joon teed. Je- ---kk-- --. J__ d______ t__ J-g d-i-k-r t-. --------------- Jeg drikker te. 0
Ma joon kohvi. J-g -rikker k----. J__ d______ k_____ J-g d-i-k-r k-f-e- ------------------ Jeg drikker kaffe. 0
Ma joon mineraalvett. J-- --i-k-r d--s--an-. J__ d______ d_________ J-g d-i-k-r d-n-k-a-d- ---------------------- Jeg drikker danskvand. 0
Jood sa teed sidruniga? Dri-k----- te -----itr-n? D______ d_ t_ m__ c______ D-i-k-r d- t- m-d c-t-o-? ------------------------- Drikker du te med citron? 0
Jood sa kohvi suhkruga? Dr-k-er -- ka--- me- -u-ke-? D______ d_ k____ m__ s______ D-i-k-r d- k-f-e m-d s-k-e-? ---------------------------- Drikker du kaffe med sukker? 0
Jood sa vett jääga? D-ikk-r -u -a-d--e- -s? D______ d_ v___ m__ i__ D-i-k-r d- v-n- m-d i-? ----------------------- Drikker du vand med is? 0
Siin on pidu. He--er --r-f--t. H__ e_ d__ f____ H-r e- d-r f-s-. ---------------- Her er der fest. 0
Inimesed joovad šampust. Folk -rik-e---h-----n-. F___ d______ c_________ F-l- d-i-k-r c-a-p-g-e- ----------------------- Folk drikker champagne. 0
Inimesed joovad veini ja õlut. Folk--ri---r---- ---ø-. F___ d______ v__ o_ ø__ F-l- d-i-k-r v-n o- ø-. ----------------------- Folk drikker vin og øl. 0
Jood sa alkoholi? D-ik-er-d- a----ol? D______ d_ a_______ D-i-k-r d- a-k-h-l- ------------------- Drikker du alkohol? 0
Jood sa viskit? D--kk---du -hisky? D______ d_ w______ D-i-k-r d- w-i-k-? ------------------ Drikker du whisky? 0
Jood sa koolat rummiga? D------ du-rom ---col-? D______ d_ r__ o_ c____ D-i-k-r d- r-m o- c-l-? ----------------------- Drikker du rom og cola? 0
Mulle ei meeldi šampus. J-g-k-- -kke -ide-cha---g--. J__ k__ i___ l___ c_________ J-g k-n i-k- l-d- c-a-p-g-e- ---------------------------- Jeg kan ikke lide champagne. 0
Mulle ei meeldi vein. J-g--an i-ke-li-e----. J__ k__ i___ l___ v___ J-g k-n i-k- l-d- v-n- ---------------------- Jeg kan ikke lide vin. 0
Mulle ei meeldi õlu. Je--------ke------ø-. J__ k__ i___ l___ ø__ J-g k-n i-k- l-d- ø-. --------------------- Jeg kan ikke lide øl. 0
Beebile meeldib piim. Ba-y-- ------de mæ-k. B_____ k__ l___ m____ B-b-e- k-n l-d- m-l-. --------------------- Babyen kan lide mælk. 0
Lapsele meeldib kakao ja õunamahl. Bar-e--ka--lid- ----- o- -blem-s-. B_____ k__ l___ k____ o_ æ________ B-r-e- k-n l-d- k-k-o o- æ-l-m-s-. ---------------------------------- Barnet kan lide kakao og æblemost. 0
Naisele meeldib apelsinimahl ja greibimahl. Kvinden k-n -i-e--------nju-c- -g -r--ejui--. K______ k__ l___ a____________ o_ g__________ K-i-d-n k-n l-d- a-p-l-i-j-i-e o- g-a-e-u-c-. --------------------------------------------- Kvinden kan lide appelsinjuice og grapejuice. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + taani (1-100) MP3 taani (1-100)
Videot ei leitud!

Märkide keel

Inimesed lõid keele, et suhelda. Isegi kurtidel ja vaegkuuljatel on oma keel. Selleks on viipekeel, mis on esmane keel kõigile kuulmispuudega inimestele. See on kokku pandud sümbolitest. See on visuaalne keel ehk ‘nähtav’ keel. Kas viipekeel on mõistetav ka rahvusvaheliselt? Ei, sest viiplemist saab teha erinevates keeltes. Igal riigil on oma viipekeel. Ja seda on mõjutanud selle maa kultuur. Sest keel areneb alati kultuurist. See kehtib ka keelte kohta, mida ei räägita. Siiski on olemas ka rahvusvaheline viipekeel. Kuid selle märgid on mõnevõrra keerulisemad. Siiski riikliku viipekeelte sarnanevad üksteisega. Paljud märgid on ikoonilised. Nad viitavad viidatava objekti vormile. Levinuim viipekeel on Ameerika viipekeelt. Viipekeeli tunnustatakse kui täieõiguslikke keeli. Neil on oma grammatika. Kuid see erineb suulise keele grammatikast. Seetõttu ei saa viipekeelt sõna-sõnalt tõlkida. Siiski on viipekeele tõlgid. Teave edastatakse viipekeelega üheaegselt. See tähendab, et üks märk võib väljendada kogu lauset. Viipekeeltel on ka murded. Piirkondlikult võib esineda ka eripäraseid oma märke. Ja iga viipekeel on oma intonatsioon. See ütlus kehtib ka märkide kohta: meie aktsent paljastab meie päritolu!
Kas sa teadsid?
Eesti keel kuulub soome-ugri keelte hulka. Seega on see soome ja ungari keelega suguluses. Ungari keelega paralleele leida on siiski väga raske. Paljud arvavad, et eesti keel sarnaneb läti või leedu keelega. See on aga täiesti vale. Sest need kaks keelt kuuluvad hoopis teise keelerühma. Eesti keeles ei ole grammatilisi sugusid. Nais- ja meessoo vahel ei tehta vahet. See-eest on aga 14 erinevat käänet. Eesti keele õigekiri ei ole väga raske. See järgib hääldust. Seda peaks aga kindlasti mõne emakeeleoskajaga harjutama. Kes eesti keelt õppida tahab, vajab distsipliini ja pisut kannatust. Eestlased ei aja aga välismaalastel vigu taga... Nad rõõmustavad igaühe üle, kes nende keelest huvi tunneb!