Vestmik

et Joogid   »   uk Напої

12 [kaksteist]

Joogid

Joogid

12 [дванадцять]

12 [dvanadtsyatʹ]

Напої

[Napoï]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ukraina Mängi Rohkem
Ma joon teed. Я-п-ю -а-. Я п__ ч___ Я п-ю ч-й- ---------- Я п’ю чай. 0
Y- p--- c-ay-. Y_ p___ c____ Y- p-y- c-a-̆- -------------- YA pʺyu chay̆.
Ma joon kohvi. Я п’-----у. Я п__ к____ Я п-ю к-в-. ----------- Я п’ю каву. 0
Y- pʺ-u --vu. Y_ p___ k____ Y- p-y- k-v-. ------------- YA pʺyu kavu.
Ma joon mineraalvett. Я--’ю м---р-л-н- в-д-. Я п__ м_________ в____ Я п-ю м-н-р-л-н- в-д-. ---------------------- Я п’ю мінеральну воду. 0
Y- pʺ----in---lʹ-- vo-u. Y_ p___ m_________ v____ Y- p-y- m-n-r-l-n- v-d-. ------------------------ YA pʺyu mineralʹnu vodu.
Jood sa teed sidruniga? Чи-п--- ти -а- з ---он-м? Ч_ п___ т_ ч__ з л_______ Ч- п-є- т- ч-й з л-м-н-м- ------------------------- Чи п’єш ти чай з лимоном? 0
Chy pʺ--s--t- -ha-- z -ymo---? C__ p_____ t_ c___ z l_______ C-y p-y-s- t- c-a-̆ z l-m-n-m- ------------------------------ Chy pʺyesh ty chay̆ z lymonom?
Jood sa kohvi suhkruga? Ч---’є- ----а---з-цукр--? Ч_ п___ т_ к___ з ц______ Ч- п-є- т- к-в- з ц-к-о-? ------------------------- Чи п’єш ти каву з цукром? 0
Ch--pʺy-s---y--av- z t-u--o-? C__ p_____ t_ k___ z t_______ C-y p-y-s- t- k-v- z t-u-r-m- ----------------------------- Chy pʺyesh ty kavu z tsukrom?
Jood sa vett jääga? Ч---’----и-в-ду-з-ль--ом? Ч_ п___ т_ в___ з л______ Ч- п-є- т- в-д- з л-о-о-? ------------------------- Чи п’єш ти воду з льодом? 0
C-y --ye------v--- z lʹo---? C__ p_____ t_ v___ z l______ C-y p-y-s- t- v-d- z l-o-o-? ---------------------------- Chy pʺyesh ty vodu z lʹodom?
Siin on pidu. Тут-ве--р--. Т__ в_______ Т-т в-ч-р-а- ------------ Тут вечірка. 0
T-t ---hi-k-. T__ v________ T-t v-c-i-k-. ------------- Tut vechirka.
Inimesed joovad šampust. Лю-и-п’ю-ь ш-----с-ке. Л___ п____ ш__________ Л-д- п-ю-ь ш-м-а-с-к-. ---------------------- Люди п’ють шампанське. 0
Ly-d- pʺ-utʹ s-amp-----e. L____ p_____ s___________ L-u-y p-y-t- s-a-p-n-ʹ-e- ------------------------- Lyudy pʺyutʹ shampansʹke.
Inimesed joovad veini ja õlut. Лю---п-ю-ь -и-о - п---. Л___ п____ в___ і п____ Л-д- п-ю-ь в-н- і п-в-. ----------------------- Люди п’ють вино і пиво. 0
L-u----------vyn--i p--o. L____ p_____ v___ i p____ L-u-y p-y-t- v-n- i p-v-. ------------------------- Lyudy pʺyutʹ vyno i pyvo.
Jood sa alkoholi? Ч--п’є- -- --к-----? Ч_ п___ т_ а________ Ч- п-є- т- а-к-г-л-? -------------------- Чи п’єш ти алкоголь? 0
Chy pʺy--h--y-a-k-h--ʹ? C__ p_____ t_ a________ C-y p-y-s- t- a-k-h-l-? ----------------------- Chy pʺyesh ty alkoholʹ?
Jood sa viskit? Чи-п’-- ---ві-к-? Ч_ п___ т_ в_____ Ч- п-є- т- в-с-і- ----------------- Чи п’єш ти віскі? 0
Chy-----s- -y v-s-i? C__ p_____ t_ v_____ C-y p-y-s- t- v-s-i- -------------------- Chy pʺyesh ty viski?
Jood sa koolat rummiga? Ч- ---ш-т---ол- з----о-? Ч_ п___ т_ к___ з р_____ Ч- п-є- т- к-л- з р-м-м- ------------------------ Чи п’єш ти колу з ромом? 0
C-y -ʺyesh-ty---lu - -o-om? C__ p_____ t_ k___ z r_____ C-y p-y-s- t- k-l- z r-m-m- --------------------------- Chy pʺyesh ty kolu z romom?
Mulle ei meeldi šampus. Я -- -юб-ю ш-м-ан-ь--г-. Я н_ л____ ш____________ Я н- л-б-ю ш-м-а-с-к-г-. ------------------------ Я не люблю шампанського. 0
Y- ----yubl-u -ha-p--s-k-ho. Y_ n_ l______ s_____________ Y- n- l-u-l-u s-a-p-n-ʹ-o-o- ---------------------------- YA ne lyublyu shampansʹkoho.
Mulle ei meeldi vein. Я ----ю----в-на. Я н_ л____ в____ Я н- л-б-ю в-н-. ---------------- Я не люблю вина. 0
Y- -e l--bl-u --na. Y_ n_ l______ v____ Y- n- l-u-l-u v-n-. ------------------- YA ne lyublyu vyna.
Mulle ei meeldi õlu. Я-н--л---ю ---а. Я н_ л____ п____ Я н- л-б-ю п-в-. ---------------- Я не люблю пива. 0
Y---- -y-bly-----a. Y_ n_ l______ p____ Y- n- l-u-l-u p-v-. ------------------- YA ne lyublyu pyva.
Beebile meeldib piim. Н---в-я л-б--- м--ок-. Н______ л_____ м______ Н-м-в-я л-б-т- м-л-к-. ---------------------- Немовля любить молоко. 0
N-movl-a l--b----m-l-k-. N_______ l______ m______ N-m-v-y- l-u-y-ʹ m-l-k-. ------------------------ Nemovlya lyubytʹ moloko.
Lapsele meeldib kakao ja õunamahl. Дит--а -ю-ит---а-ао і я-л--ний----. Д_____ л_____ к____ і я_______ с___ Д-т-н- л-б-т- к-к-о і я-л-ч-и- с-к- ----------------------------------- Дитина любить какао і яблучний сік. 0
D-ty-a lyu-y---ka----------uchnyy̆ s-k. D_____ l______ k____ i y_________ s___ D-t-n- l-u-y-ʹ k-k-o i y-b-u-h-y-̆ s-k- --------------------------------------- Dytyna lyubytʹ kakao i yabluchnyy̆ sik.
Naisele meeldib apelsinimahl ja greibimahl. Жі-ка-лю--ть--о-----че--й -ік-і грейпфру----й с--. Ж____ л_____ п___________ с__ і г____________ с___ Ж-н-а л-б-т- п-м-р-н-е-и- с-к і г-е-п-р-т-в-й с-к- -------------------------------------------------- Жінка любить помаранчевий сік і грейпфрутовий сік. 0
Z--nk---y-b-tʹ--o------h---y--sik i-h--y̆--r----y-̆---k. Z_____ l______ p____________ s__ i h____________ s___ Z-i-k- l-u-y-ʹ p-m-r-n-h-v-y- s-k i h-e-̆-f-u-o-y-̆ s-k- -------------------------------------------------------- Zhinka lyubytʹ pomaranchevyy̆ sik i hrey̆pfrutovyy̆ sik.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + ukraina (1-100) MP3 ukraina (1-100)
Videot ei leitud!

Märkide keel

Inimesed lõid keele, et suhelda. Isegi kurtidel ja vaegkuuljatel on oma keel. Selleks on viipekeel, mis on esmane keel kõigile kuulmispuudega inimestele. See on kokku pandud sümbolitest. See on visuaalne keel ehk ‘nähtav’ keel. Kas viipekeel on mõistetav ka rahvusvaheliselt? Ei, sest viiplemist saab teha erinevates keeltes. Igal riigil on oma viipekeel. Ja seda on mõjutanud selle maa kultuur. Sest keel areneb alati kultuurist. See kehtib ka keelte kohta, mida ei räägita. Siiski on olemas ka rahvusvaheline viipekeel. Kuid selle märgid on mõnevõrra keerulisemad. Siiski riikliku viipekeelte sarnanevad üksteisega. Paljud märgid on ikoonilised. Nad viitavad viidatava objekti vormile. Levinuim viipekeel on Ameerika viipekeelt. Viipekeeli tunnustatakse kui täieõiguslikke keeli. Neil on oma grammatika. Kuid see erineb suulise keele grammatikast. Seetõttu ei saa viipekeelt sõna-sõnalt tõlkida. Siiski on viipekeele tõlgid. Teave edastatakse viipekeelega üheaegselt. See tähendab, et üks märk võib väljendada kogu lauset. Viipekeeltel on ka murded. Piirkondlikult võib esineda ka eripäraseid oma märke. Ja iga viipekeel on oma intonatsioon. See ütlus kehtib ka märkide kohta: meie aktsent paljastab meie päritolu!
Kas sa teadsid?
Eesti keel kuulub soome-ugri keelte hulka. Seega on see soome ja ungari keelega suguluses. Ungari keelega paralleele leida on siiski väga raske. Paljud arvavad, et eesti keel sarnaneb läti või leedu keelega. See on aga täiesti vale. Sest need kaks keelt kuuluvad hoopis teise keelerühma. Eesti keeles ei ole grammatilisi sugusid. Nais- ja meessoo vahel ei tehta vahet. See-eest on aga 14 erinevat käänet. Eesti keele õigekiri ei ole väga raske. See järgib hääldust. Seda peaks aga kindlasti mõne emakeeleoskajaga harjutama. Kes eesti keelt õppida tahab, vajab distsipliini ja pisut kannatust. Eestlased ei aja aga välismaalastel vigu taga... Nad rõõmustavad igaühe üle, kes nende keelest huvi tunneb!