Vestmik

et Joogid   »   eo Trinkaĵoj

12 [kaksteist]

Joogid

Joogid

12 [dek du]

Trinkaĵoj

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti esperanto Mängi Rohkem
Ma joon teed. M- tr---as--e-n. M_ t______ t____ M- t-i-k-s t-o-. ---------------- Mi trinkas teon. 0
Ma joon kohvi. Mi---ink-s-ka-o-. M_ t______ k_____ M- t-i-k-s k-f-n- ----------------- Mi trinkas kafon. 0
Ma joon mineraalvett. Mi-----k-s---ne-a------v-n. M_ t______ m________ a_____ M- t-i-k-s m-n-r-l-n a-v-n- --------------------------- Mi trinkas mineralan akvon. 0
Jood sa teed sidruniga? Ĉ- v--t----a----o- -un-----o-o? Ĉ_ v_ t______ t___ k__ c_______ Ĉ- v- t-i-k-s t-o- k-n c-t-o-o- ------------------------------- Ĉu vi trinkas teon kun citrono? 0
Jood sa kohvi suhkruga? Ĉ- -i -----as-k-f---k-n--uk-ro? Ĉ_ v_ t______ k____ k__ s______ Ĉ- v- t-i-k-s k-f-n k-n s-k-r-? ------------------------------- Ĉu vi trinkas kafon kun sukero? 0
Jood sa vett jääga? Ĉ- vi -rin--- --v----un g-acik--o-? Ĉ_ v_ t______ a____ k__ g__________ Ĉ- v- t-i-k-s a-v-n k-n g-a-i-u-o-? ----------------------------------- Ĉu vi trinkas akvon kun glacikuboj? 0
Siin on pidu. Es--- fest- ĉ--t-e. E____ f____ ĉ______ E-t-s f-s-o ĉ---i-. ------------------- Estas festo ĉi-tie. 0
Inimesed joovad šampust. H--oj-t-i---- -a--a-o-. H____ t______ ĉ________ H-m-j t-i-k-s ĉ-m-a-o-. ----------------------- Homoj trinkas ĉampanon. 0
Inimesed joovad veini ja õlut. Ho--j t--nk---v-non-ka- bieron. H____ t______ v____ k__ b______ H-m-j t-i-k-s v-n-n k-j b-e-o-. ------------------------------- Homoj trinkas vinon kaj bieron. 0
Jood sa alkoholi? Ĉ- v- --inka- a--oh-l--? Ĉ_ v_ t______ a_________ Ĉ- v- t-i-k-s a-k-h-l-n- ------------------------ Ĉu vi trinkas alkoholon? 0
Jood sa viskit? Ĉ- v- trinka---i-----? Ĉ_ v_ t______ v_______ Ĉ- v- t-i-k-s v-s-i-n- ---------------------- Ĉu vi trinkas viskion? 0
Jood sa koolat rummiga? Ĉu-v--t-in-as-----o--ku---um-? Ĉ_ v_ t______ k_____ k__ r____ Ĉ- v- t-i-k-s k-l-o- k-n r-m-? ------------------------------ Ĉu vi trinkas kolaon kun rumo? 0
Mulle ei meeldi šampus. M--n- ŝ--as-ĉampan--. M_ n_ ŝ____ ĉ________ M- n- ŝ-t-s ĉ-m-a-o-. --------------------- Mi ne ŝatas ĉampanon. 0
Mulle ei meeldi vein. M---e -a-a- vi-o-. M_ n_ ŝ____ v_____ M- n- ŝ-t-s v-n-n- ------------------ Mi ne ŝatas vinon. 0
Mulle ei meeldi õlu. Mi--e-ŝ-ta- b-ero-. M_ n_ ŝ____ b______ M- n- ŝ-t-s b-e-o-. ------------------- Mi ne ŝatas bieron. 0
Beebile meeldib piim. La beb--ŝ---s-l-----. L_ b___ ŝ____ l______ L- b-b- ŝ-t-s l-k-o-. --------------------- La bebo ŝatas lakton. 0
Lapsele meeldib kakao ja õunamahl. La-i--a-o ---as ---a-- -aj--o-su---. L_ i_____ ŝ____ k_____ k__ p________ L- i-f-n- ŝ-t-s k-k-o- k-j p-m-u-o-. ------------------------------------ La infano ŝatas kakaon kaj pomsukon. 0
Naisele meeldib apelsinimahl ja greibimahl. L- -i---o---t---or--ĝs--o- -aj -r-pf-----u--n. L_ v_____ ŝ____ o_________ k__ g______________ L- v-r-n- ŝ-t-s o-a-ĝ-u-o- k-j g-a-f-u-t-u-o-. ---------------------------------------------- La virino ŝatas oranĝsukon kaj grapfruktsukon. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + esperanto (1-100) MP3 esperanto (1-100)
Videot ei leitud!

Märkide keel

Inimesed lõid keele, et suhelda. Isegi kurtidel ja vaegkuuljatel on oma keel. Selleks on viipekeel, mis on esmane keel kõigile kuulmispuudega inimestele. See on kokku pandud sümbolitest. See on visuaalne keel ehk ‘nähtav’ keel. Kas viipekeel on mõistetav ka rahvusvaheliselt? Ei, sest viiplemist saab teha erinevates keeltes. Igal riigil on oma viipekeel. Ja seda on mõjutanud selle maa kultuur. Sest keel areneb alati kultuurist. See kehtib ka keelte kohta, mida ei räägita. Siiski on olemas ka rahvusvaheline viipekeel. Kuid selle märgid on mõnevõrra keerulisemad. Siiski riikliku viipekeelte sarnanevad üksteisega. Paljud märgid on ikoonilised. Nad viitavad viidatava objekti vormile. Levinuim viipekeel on Ameerika viipekeelt. Viipekeeli tunnustatakse kui täieõiguslikke keeli. Neil on oma grammatika. Kuid see erineb suulise keele grammatikast. Seetõttu ei saa viipekeelt sõna-sõnalt tõlkida. Siiski on viipekeele tõlgid. Teave edastatakse viipekeelega üheaegselt. See tähendab, et üks märk võib väljendada kogu lauset. Viipekeeltel on ka murded. Piirkondlikult võib esineda ka eripäraseid oma märke. Ja iga viipekeel on oma intonatsioon. See ütlus kehtib ka märkide kohta: meie aktsent paljastab meie päritolu!
Kas sa teadsid?
Eesti keel kuulub soome-ugri keelte hulka. Seega on see soome ja ungari keelega suguluses. Ungari keelega paralleele leida on siiski väga raske. Paljud arvavad, et eesti keel sarnaneb läti või leedu keelega. See on aga täiesti vale. Sest need kaks keelt kuuluvad hoopis teise keelerühma. Eesti keeles ei ole grammatilisi sugusid. Nais- ja meessoo vahel ei tehta vahet. See-eest on aga 14 erinevat käänet. Eesti keele õigekiri ei ole väga raske. See järgib hääldust. Seda peaks aga kindlasti mõne emakeeleoskajaga harjutama. Kes eesti keelt õppida tahab, vajab distsipliini ja pisut kannatust. Eestlased ei aja aga välismaalastel vigu taga... Nad rõõmustavad igaühe üle, kes nende keelest huvi tunneb!