Vestmik

et Joogid   »   bg Напитки

12 [kaksteist]

Joogid

Joogid

12 [дванайсет]

12 [dvanayset]

Напитки

[Napitki]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bulgaaria Mängi Rohkem
Ma joon teed. Аз--ия ча-. Аз пия чай. А- п-я ч-й- ----------- Аз пия чай. 0
A-----a-c-ay. Az piya chay. A- p-y- c-a-. ------------- Az piya chay.
Ma joon kohvi. А- п-я-к--е. Аз пия кафе. А- п-я к-ф-. ------------ Аз пия кафе. 0
Az-pi----a-e. Az piya kafe. A- p-y- k-f-. ------------- Az piya kafe.
Ma joon mineraalvett. А----я м-не-а-на ---а. Аз пия минерална вода. А- п-я м-н-р-л-а в-д-. ---------------------- Аз пия минерална вода. 0
A- p-ya mi-e-a-n--vod-. Az piya mineralna voda. A- p-y- m-n-r-l-a v-d-. ----------------------- Az piya mineralna voda.
Jood sa teed sidruniga? Пиеш -и--а- ----м-н? Пиеш ли чай с лимон? П-е- л- ч-й с л-м-н- -------------------- Пиеш ли чай с лимон? 0
P--sh l- -hay - --mo-? Piesh li chay s limon? P-e-h l- c-a- s l-m-n- ---------------------- Piesh li chay s limon?
Jood sa kohvi suhkruga? П----л- ка-е--ъ-----ар? Пиеш ли кафе със захар? П-е- л- к-ф- с-с з-х-р- ----------------------- Пиеш ли кафе със захар? 0
P-e-h--i-kaf---y--zak--r? Piesh li kafe sys zakhar? P-e-h l- k-f- s-s z-k-a-? ------------------------- Piesh li kafe sys zakhar?
Jood sa vett jääga? Пи-ш ли -----с--е-? Пиеш ли вода с лед? П-е- л- в-д- с л-д- ------------------- Пиеш ли вода с лед? 0
Pie-h l--vo-- s-l-d? Piesh li voda s led? P-e-h l- v-d- s l-d- -------------------- Piesh li voda s led?
Siin on pidu. Тук-----п-р--. Тук има парти. Т-к и-а п-р-и- -------------- Тук има парти. 0
T----m- p---i. Tuk ima parti. T-k i-a p-r-i- -------------- Tuk ima parti.
Inimesed joovad šampust. Хора-а --я- ---па-с-о. Хората пият шампанско. Х-р-т- п-я- ш-м-а-с-о- ---------------------- Хората пият шампанско. 0
Khora-- p--a--s-a-p--s-o. Khorata piyat shampansko. K-o-a-a p-y-t s-a-p-n-k-. ------------------------- Khorata piyat shampansko.
Inimesed joovad veini ja õlut. Хо-----п-ят --н- и--ир-. Хората пият вино и бира. Х-р-т- п-я- в-н- и б-р-. ------------------------ Хората пият вино и бира. 0
Kho--t- p-ya- vi-- i--i--. Khorata piyat vino i bira. K-o-a-a p-y-t v-n- i b-r-. -------------------------- Khorata piyat vino i bira.
Jood sa alkoholi? П----л- а-к-х--? Пиеш ли алкохол? П-е- л- а-к-х-л- ---------------- Пиеш ли алкохол? 0
P--s---i alko--o-? Piesh li alkokhol? P-e-h l- a-k-k-o-? ------------------ Piesh li alkokhol?
Jood sa viskit? П-------у-ски? Пиеш ли уиски? П-е- л- у-с-и- -------------- Пиеш ли уиски? 0
Pi-s--li uiski? Piesh li uiski? P-e-h l- u-s-i- --------------- Piesh li uiski?
Jood sa koolat rummiga? Пи-ш ----ол- ---ом? Пиеш ли кола с ром? П-е- л- к-л- с р-м- ------------------- Пиеш ли кола с ром? 0
Pi-s- l---o-- -----? Piesh li kola s rom? P-e-h l- k-l- s r-m- -------------------- Piesh li kola s rom?
Mulle ei meeldi šampus. А---е обич------пан--о. Аз не обичам шампанско. А- н- о-и-а- ш-м-а-с-о- ----------------------- Аз не обичам шампанско. 0
Az--e o-ic-----ham--n---. Az ne obicham shampansko. A- n- o-i-h-m s-a-p-n-k-. ------------------------- Az ne obicham shampansko.
Mulle ei meeldi vein. А- н--о----м-вино. Аз не обичам вино. А- н- о-и-а- в-н-. ------------------ Аз не обичам вино. 0
Az-n----i---- -in-. Az ne obicham vino. A- n- o-i-h-m v-n-. ------------------- Az ne obicham vino.
Mulle ei meeldi õlu. Аз -- -----м-б---. Аз не обичам бира. А- н- о-и-а- б-р-. ------------------ Аз не обичам бира. 0
Az--e--bicha- bi-a. Az ne obicham bira. A- n- o-i-h-m b-r-. ------------------- Az ne obicham bira.
Beebile meeldib piim. Беб-т- --и----ляко. Бебето обича мляко. Б-б-т- о-и-а м-я-о- ------------------- Бебето обича мляко. 0
Be---o-o--ch---ly---. Bebeto obicha mlyako. B-b-t- o-i-h- m-y-k-. --------------------- Bebeto obicha mlyako.
Lapsele meeldib kakao ja õunamahl. Дет--о---ича-к-к---- яб-лков-со-. Детето обича какао и ябълков сок. Д-т-т- о-и-а к-к-о и я-ъ-к-в с-к- --------------------------------- Детето обича какао и ябълков сок. 0
D-tet- --ic-- ka--- i y-bylkov-s-k. Deteto obicha kakao i yabylkov sok. D-t-t- o-i-h- k-k-o i y-b-l-o- s-k- ----------------------------------- Deteto obicha kakao i yabylkov sok.
Naisele meeldib apelsinimahl ja greibimahl. Ж--------ича---рт-ка-ов сок --со--от-гр-------. Жената обича портокалов сок и сок от грейпфрут. Ж-н-т- о-и-а п-р-о-а-о- с-к и с-к о- г-е-п-р-т- ----------------------------------------------- Жената обича портокалов сок и сок от грейпфрут. 0
Zhe-ata -b-----p--to--l-v s-- i---- o--g--y--ru-. Zhenata obicha portokalov sok i sok ot greypfrut. Z-e-a-a o-i-h- p-r-o-a-o- s-k i s-k o- g-e-p-r-t- ------------------------------------------------- Zhenata obicha portokalov sok i sok ot greypfrut.

Märkide keel

Inimesed lõid keele, et suhelda. Isegi kurtidel ja vaegkuuljatel on oma keel. Selleks on viipekeel, mis on esmane keel kõigile kuulmispuudega inimestele. See on kokku pandud sümbolitest. See on visuaalne keel ehk ‘nähtav’ keel. Kas viipekeel on mõistetav ka rahvusvaheliselt? Ei, sest viiplemist saab teha erinevates keeltes. Igal riigil on oma viipekeel. Ja seda on mõjutanud selle maa kultuur. Sest keel areneb alati kultuurist. See kehtib ka keelte kohta, mida ei räägita. Siiski on olemas ka rahvusvaheline viipekeel. Kuid selle märgid on mõnevõrra keerulisemad. Siiski riikliku viipekeelte sarnanevad üksteisega. Paljud märgid on ikoonilised. Nad viitavad viidatava objekti vormile. Levinuim viipekeel on Ameerika viipekeelt. Viipekeeli tunnustatakse kui täieõiguslikke keeli. Neil on oma grammatika. Kuid see erineb suulise keele grammatikast. Seetõttu ei saa viipekeelt sõna-sõnalt tõlkida. Siiski on viipekeele tõlgid. Teave edastatakse viipekeelega üheaegselt. See tähendab, et üks märk võib väljendada kogu lauset. Viipekeeltel on ka murded. Piirkondlikult võib esineda ka eripäraseid oma märke. Ja iga viipekeel on oma intonatsioon. See ütlus kehtib ka märkide kohta: meie aktsent paljastab meie päritolu!
Kas sa teadsid?
Eesti keel kuulub soome-ugri keelte hulka. Seega on see soome ja ungari keelega suguluses. Ungari keelega paralleele leida on siiski väga raske. Paljud arvavad, et eesti keel sarnaneb läti või leedu keelega. See on aga täiesti vale. Sest need kaks keelt kuuluvad hoopis teise keelerühma. Eesti keeles ei ole grammatilisi sugusid. Nais- ja meessoo vahel ei tehta vahet. See-eest on aga 14 erinevat käänet. Eesti keele õigekiri ei ole väga raske. See järgib hääldust. Seda peaks aga kindlasti mõne emakeeleoskajaga harjutama. Kes eesti keelt õppida tahab, vajab distsipliini ja pisut kannatust. Eestlased ei aja aga välismaalastel vigu taga... Nad rõõmustavad igaühe üle, kes nende keelest huvi tunneb!