Vestmik

et Joogid   »   af Drinkgoed / verversings

12 [kaksteist]

Joogid

Joogid

12 [twaalf]

Drinkgoed / verversings

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti afrikaani Mängi Rohkem
Ma joon teed. Ek dri----e-. E_ d____ t___ E- d-i-k t-e- ------------- Ek drink tee. 0
Ma joon kohvi. Ek-d-ink -o-fi-. E_ d____ k______ E- d-i-k k-f-i-. ---------------- Ek drink koffie. 0
Ma joon mineraalvett. Ek--rin--m-ne--a--a-e-. E_ d____ m_____________ E- d-i-k m-n-r-a-w-t-r- ----------------------- Ek drink mineraalwater. 0
Jood sa teed sidruniga? D-i----------me- -uurle-o-n? D____ j_ t__ m__ s__________ D-i-k j- t-e m-t s-u-l-m-e-? ---------------------------- Drink jy tee met suurlemoen? 0
Jood sa kohvi suhkruga? D---k ---k-ff---m-- -uik--? D____ j_ k_____ m__ s______ D-i-k j- k-f-i- m-t s-i-e-? --------------------------- Drink jy koffie met suiker? 0
Jood sa vett jääga? D--nk j---a--r --t-y-? D____ j_ w____ m__ y__ D-i-k j- w-t-r m-t y-? ---------------------- Drink jy water met ys? 0
Siin on pidu. D-a---s -- pa-tyt-i- h--r. D___ i_ ’_ p________ h____ D-a- i- ’- p-r-y-j-e h-e-. -------------------------- Daar is ’n partytjie hier. 0
Inimesed joovad šampust. D----e-se-dr----sj-m---je. D__ m____ d____ s_________ D-e m-n-e d-i-k s-a-p-n-e- -------------------------- Die mense drink sjampanje. 0
Inimesed joovad veini ja õlut. D----en-e d-i---wy--e- -ier. D__ m____ d____ w__ e_ b____ D-e m-n-e d-i-k w-n e- b-e-. ---------------------------- Die mense drink wyn en bier. 0
Jood sa alkoholi? D---k ---a-k---l? D____ j_ a_______ D-i-k j- a-k-h-l- ----------------- Drink jy alkohol? 0
Jood sa viskit? D-in- jy-whi-ky? D____ j_ w______ D-i-k j- w-i-k-? ---------------- Drink jy whisky? 0
Jood sa koolat rummiga? D--nk----c-ke m-t----? D____ j_ c___ m__ r___ D-i-k j- c-k- m-t r-m- ---------------------- Drink jy coke met rum? 0
Mulle ei meeldi šampus. E- h-u---e-van----mp---e n-e. E_ h__ n__ v__ s________ n___ E- h-u n-e v-n s-a-p-n-e n-e- ----------------------------- Ek hou nie van sjampanje nie. 0
Mulle ei meeldi vein. E- -ou-ni- ------- nie. E_ h__ n__ v__ w__ n___ E- h-u n-e v-n w-n n-e- ----------------------- Ek hou nie van wyn nie. 0
Mulle ei meeldi õlu. Ek-h-u --e-v-- --er--i-. E_ h__ n__ v__ b___ n___ E- h-u n-e v-n b-e- n-e- ------------------------ Ek hou nie van bier nie. 0
Beebile meeldib piim. D---baba--o---an me-k. D__ b___ h__ v__ m____ D-e b-b- h-u v-n m-l-. ---------------------- Die baba hou van melk. 0
Lapsele meeldib kakao ja õunamahl. D-- -i-- -o--va- s----l-d-m-lk en a-pel-a-. D__ k___ h__ v__ s____________ e_ a________ D-e k-n- h-u v-n s-o-o-a-e-e-k e- a-p-l-a-. ------------------------------------------- Die kind hou van sjokolademelk en appelsap. 0
Naisele meeldib apelsinimahl ja greibimahl. D-- v-----o----n-le--en-a--en ---elosa-. D__ v___ h__ v__ l________ e_ p_________ D-e v-o- h-u v-n l-m-e-s-p e- p-m-l-s-p- ---------------------------------------- Die vrou hou van lemoensap en pomelosap. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + afrikaani (1-100) MP3 afrikaani (1-100)
Videot ei leitud!

Märkide keel

Inimesed lõid keele, et suhelda. Isegi kurtidel ja vaegkuuljatel on oma keel. Selleks on viipekeel, mis on esmane keel kõigile kuulmispuudega inimestele. See on kokku pandud sümbolitest. See on visuaalne keel ehk ‘nähtav’ keel. Kas viipekeel on mõistetav ka rahvusvaheliselt? Ei, sest viiplemist saab teha erinevates keeltes. Igal riigil on oma viipekeel. Ja seda on mõjutanud selle maa kultuur. Sest keel areneb alati kultuurist. See kehtib ka keelte kohta, mida ei räägita. Siiski on olemas ka rahvusvaheline viipekeel. Kuid selle märgid on mõnevõrra keerulisemad. Siiski riikliku viipekeelte sarnanevad üksteisega. Paljud märgid on ikoonilised. Nad viitavad viidatava objekti vormile. Levinuim viipekeel on Ameerika viipekeelt. Viipekeeli tunnustatakse kui täieõiguslikke keeli. Neil on oma grammatika. Kuid see erineb suulise keele grammatikast. Seetõttu ei saa viipekeelt sõna-sõnalt tõlkida. Siiski on viipekeele tõlgid. Teave edastatakse viipekeelega üheaegselt. See tähendab, et üks märk võib väljendada kogu lauset. Viipekeeltel on ka murded. Piirkondlikult võib esineda ka eripäraseid oma märke. Ja iga viipekeel on oma intonatsioon. See ütlus kehtib ka märkide kohta: meie aktsent paljastab meie päritolu!
Kas sa teadsid?
Eesti keel kuulub soome-ugri keelte hulka. Seega on see soome ja ungari keelega suguluses. Ungari keelega paralleele leida on siiski väga raske. Paljud arvavad, et eesti keel sarnaneb läti või leedu keelega. See on aga täiesti vale. Sest need kaks keelt kuuluvad hoopis teise keelerühma. Eesti keeles ei ole grammatilisi sugusid. Nais- ja meessoo vahel ei tehta vahet. See-eest on aga 14 erinevat käänet. Eesti keele õigekiri ei ole väga raske. See järgib hääldust. Seda peaks aga kindlasti mõne emakeeleoskajaga harjutama. Kes eesti keelt õppida tahab, vajab distsipliini ja pisut kannatust. Eestlased ei aja aga välismaalastel vigu taga... Nad rõõmustavad igaühe üle, kes nende keelest huvi tunneb!