Vestmik

et Joogid   »   cs Nápoje

12 [kaksteist]

Joogid

Joogid

12 [dvanáct]

Nápoje

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tšehhi Mängi Rohkem
Ma joon teed. Pij- č-j. P___ č___ P-j- č-j- --------- Piju čaj. 0
Ma joon kohvi. P-----ávu-/---fe. P___ k___ / k____ P-j- k-v- / k-f-. ----------------- Piju kávu / kafe. 0
Ma joon mineraalvett. Piju-m--erál--. P___ m_________ P-j- m-n-r-l-u- --------------- Piju minerálku. 0
Jood sa teed sidruniga? Piješ-----s --t-ó--m? P____ č__ s c________ P-j-š č-j s c-t-ó-e-? --------------------- Piješ čaj s citrónem? 0
Jood sa kohvi suhkruga? P-ješ sl-ze------v-? P____ s_______ k____ P-j-š s-a-e-o- k-v-? -------------------- Piješ slazenou kávu? 0
Jood sa vett jääga? Pije- ---- s l---m? P____ v___ s l_____ P-j-š v-d- s l-d-m- ------------------- Piješ vodu s ledem? 0
Siin on pidu. Je --d---árty - ve--re--/--ejd--. J_ t___ p____ / v______ / m______ J- t-d- p-r-y / v-č-r-k / m-j-a-. --------------------------------- Je tady párty / večírek / mejdan. 0
Inimesed joovad šampust. P--e-s---ampaňs--. P___ s_ š_________ P-j- s- š-m-a-s-é- ------------------ Pije se šampaňské. 0
Inimesed joovad veini ja õlut. Pij--s---í-o - --vo. P___ s_ v___ a p____ P-j- s- v-n- a p-v-. -------------------- Pije se víno a pivo. 0
Jood sa alkoholi? Pi-eš-a------? P____ a_______ P-j-š a-k-h-l- -------------- Piješ alkohol? 0
Jood sa viskit? P--e- w-is--? P____ w______ P-j-š w-i-k-? ------------- Piješ whisky? 0
Jood sa koolat rummiga? P--e- kol- - r----? P____ k___ s r_____ P-j-š k-l- s r-m-m- ------------------- Piješ kolu s rumem? 0
Mulle ei meeldi šampus. Šam-------m----ch--ná. Š________ m_ n________ Š-m-a-s-é m- n-c-u-n-. ---------------------- Šampaňské mi nechutná. 0
Mulle ei meeldi vein. Ví-- m--n-ch---á. V___ m_ n________ V-n- m- n-c-u-n-. ----------------- Víno mi nechutná. 0
Mulle ei meeldi õlu. Piv--mi ne--utn-. P___ m_ n________ P-v- m- n-c-u-n-. ----------------- Pivo mi nechutná. 0
Beebile meeldib piim. To-d--ě má rá----l-k-. T_ d___ m_ r___ m_____ T- d-t- m- r-d- m-é-o- ---------------------- To dítě má rádo mléko. 0
Lapsele meeldib kakao ja õunamahl. T---í-ě -- rád--ka-a- a jabl---ý-----. T_ d___ m_ r___ k____ a j_______ d____ T- d-t- m- r-d- k-k-o a j-b-e-n- d-u-. -------------------------------------- To dítě má rádo kakao a jablečný džus. 0
Naisele meeldib apelsinimahl ja greibimahl. T--p-n---- -á-- -o-erančo-- a--r--ov----u-. T_ p___ m_ r___ p__________ a g______ d____ T- p-n- m- r-d- p-m-r-n-o-ý a g-e-o-ý d-u-. ------------------------------------------- Ta paní má ráda pomerančový a grepový džus. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + tšehhi (1-100) MP3 tšehhi (1-100)
Videot ei leitud!

Märkide keel

Inimesed lõid keele, et suhelda. Isegi kurtidel ja vaegkuuljatel on oma keel. Selleks on viipekeel, mis on esmane keel kõigile kuulmispuudega inimestele. See on kokku pandud sümbolitest. See on visuaalne keel ehk ‘nähtav’ keel. Kas viipekeel on mõistetav ka rahvusvaheliselt? Ei, sest viiplemist saab teha erinevates keeltes. Igal riigil on oma viipekeel. Ja seda on mõjutanud selle maa kultuur. Sest keel areneb alati kultuurist. See kehtib ka keelte kohta, mida ei räägita. Siiski on olemas ka rahvusvaheline viipekeel. Kuid selle märgid on mõnevõrra keerulisemad. Siiski riikliku viipekeelte sarnanevad üksteisega. Paljud märgid on ikoonilised. Nad viitavad viidatava objekti vormile. Levinuim viipekeel on Ameerika viipekeelt. Viipekeeli tunnustatakse kui täieõiguslikke keeli. Neil on oma grammatika. Kuid see erineb suulise keele grammatikast. Seetõttu ei saa viipekeelt sõna-sõnalt tõlkida. Siiski on viipekeele tõlgid. Teave edastatakse viipekeelega üheaegselt. See tähendab, et üks märk võib väljendada kogu lauset. Viipekeeltel on ka murded. Piirkondlikult võib esineda ka eripäraseid oma märke. Ja iga viipekeel on oma intonatsioon. See ütlus kehtib ka märkide kohta: meie aktsent paljastab meie päritolu!
Kas sa teadsid?
Eesti keel kuulub soome-ugri keelte hulka. Seega on see soome ja ungari keelega suguluses. Ungari keelega paralleele leida on siiski väga raske. Paljud arvavad, et eesti keel sarnaneb läti või leedu keelega. See on aga täiesti vale. Sest need kaks keelt kuuluvad hoopis teise keelerühma. Eesti keeles ei ole grammatilisi sugusid. Nais- ja meessoo vahel ei tehta vahet. See-eest on aga 14 erinevat käänet. Eesti keele õigekiri ei ole väga raske. See järgib hääldust. Seda peaks aga kindlasti mõne emakeeleoskajaga harjutama. Kes eesti keelt õppida tahab, vajab distsipliini ja pisut kannatust. Eestlased ei aja aga välismaalastel vigu taga... Nad rõõmustavad igaühe üle, kes nende keelest huvi tunneb!