Vestmik

et Joogid   »   sl Pijače

12 [kaksteist]

Joogid

Joogid

12 [dvanajst]

Pijače

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
Ma joon teed. Pi--m-č-j. P____ č___ P-j-m č-j- ---------- Pijem čaj. 0
Ma joon kohvi. P---m---vo. P____ k____ P-j-m k-v-. ----------- Pijem kavo. 0
Ma joon mineraalvett. Pi-e---i--r-lno ----. P____ m________ v____ P-j-m m-n-r-l-o v-d-. --------------------- Pijem mineralno vodo. 0
Jood sa teed sidruniga? P-ješ ------limono? P____ č__ z l______ P-j-š č-j z l-m-n-? ------------------- Piješ čaj z limono? 0
Jood sa kohvi suhkruga? Pij-- k--o-s --a-ko-j--? P____ k___ s s__________ P-j-š k-v- s s-a-k-r-e-? ------------------------ Piješ kavo s sladkorjem? 0
Jood sa vett jääga? Pi--š -o-o-z--e---? P____ v___ z l_____ P-j-š v-d- z l-d-m- ------------------- Piješ vodo z ledom? 0
Siin on pidu. T-----j------v-. T____ j_ z______ T-k-j j- z-b-v-. ---------------- Tukaj je zabava. 0
Inimesed joovad šampust. Ljud-e p-j--- p-n--o. L_____ p_____ p______ L-u-j- p-j-j- p-n-n-. --------------------- Ljudje pijejo penino. 0
Inimesed joovad veini ja õlut. L---je ----jo ---o -- --vo. L_____ p_____ v___ i_ p____ L-u-j- p-j-j- v-n- i- p-v-. --------------------------- Ljudje pijejo vino in pivo. 0
Jood sa alkoholi? Pi-e- ---o-o-? P____ a_______ P-j-š a-k-h-l- -------------- Piješ alkohol? 0
Jood sa viskit? P-je------i? P____ v_____ P-j-š v-s-i- ------------ Piješ viski? 0
Jood sa koolat rummiga? P-j-š ---o----u-o-? P____ k___ z r_____ P-j-š k-l- z r-m-m- ------------------- Piješ kolo z rumom? 0
Mulle ei meeldi šampus. N--m-r-m -en-ne. N_ m____ p______ N- m-r-m p-n-n-. ---------------- Ne maram penine. 0
Mulle ei meeldi vein. Ne----am-vin-. N_ m____ v____ N- m-r-m v-n-. -------------- Ne maram vina. 0
Mulle ei meeldi õlu. N- -ar-m -iv-. N_ m____ p____ N- m-r-m p-v-. -------------- Ne maram piva. 0
Beebile meeldib piim. D-je-č-- im-j- ra----leko. D_______ i____ r___ m_____ D-j-n-k- i-a-o r-d- m-e-o- -------------------------- Dojenčki imajo radi mleko. 0
Lapsele meeldib kakao ja õunamahl. O---c- i---o r-di-kaka--i--j-b-lčn---ok. O_____ i____ r___ k____ i_ j_______ s___ O-r-c- i-a-o r-d- k-k-v i- j-b-l-n- s-k- ---------------------------------------- Otroci imajo radi kakav in jabolčni sok. 0
Naisele meeldib apelsinimahl ja greibimahl. Ž---ke--m-j- r-de--om---nč-i s-- ---s-k----n--ke. Ž_____ i____ r___ p_________ s__ i_ s__ g________ Ž-n-k- i-a-o r-d- p-m-r-n-n- s-k i- s-k g-e-i-k-. ------------------------------------------------- Ženske imajo rade pomarančni sok in sok grenivke. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + sloveeni (1-100) MP3 sloveeni (1-100)
Videot ei leitud!

Märkide keel

Inimesed lõid keele, et suhelda. Isegi kurtidel ja vaegkuuljatel on oma keel. Selleks on viipekeel, mis on esmane keel kõigile kuulmispuudega inimestele. See on kokku pandud sümbolitest. See on visuaalne keel ehk ‘nähtav’ keel. Kas viipekeel on mõistetav ka rahvusvaheliselt? Ei, sest viiplemist saab teha erinevates keeltes. Igal riigil on oma viipekeel. Ja seda on mõjutanud selle maa kultuur. Sest keel areneb alati kultuurist. See kehtib ka keelte kohta, mida ei räägita. Siiski on olemas ka rahvusvaheline viipekeel. Kuid selle märgid on mõnevõrra keerulisemad. Siiski riikliku viipekeelte sarnanevad üksteisega. Paljud märgid on ikoonilised. Nad viitavad viidatava objekti vormile. Levinuim viipekeel on Ameerika viipekeelt. Viipekeeli tunnustatakse kui täieõiguslikke keeli. Neil on oma grammatika. Kuid see erineb suulise keele grammatikast. Seetõttu ei saa viipekeelt sõna-sõnalt tõlkida. Siiski on viipekeele tõlgid. Teave edastatakse viipekeelega üheaegselt. See tähendab, et üks märk võib väljendada kogu lauset. Viipekeeltel on ka murded. Piirkondlikult võib esineda ka eripäraseid oma märke. Ja iga viipekeel on oma intonatsioon. See ütlus kehtib ka märkide kohta: meie aktsent paljastab meie päritolu!
Kas sa teadsid?
Eesti keel kuulub soome-ugri keelte hulka. Seega on see soome ja ungari keelega suguluses. Ungari keelega paralleele leida on siiski väga raske. Paljud arvavad, et eesti keel sarnaneb läti või leedu keelega. See on aga täiesti vale. Sest need kaks keelt kuuluvad hoopis teise keelerühma. Eesti keeles ei ole grammatilisi sugusid. Nais- ja meessoo vahel ei tehta vahet. See-eest on aga 14 erinevat käänet. Eesti keele õigekiri ei ole väga raske. See järgib hääldust. Seda peaks aga kindlasti mõne emakeeleoskajaga harjutama. Kes eesti keelt õppida tahab, vajab distsipliini ja pisut kannatust. Eestlased ei aja aga välismaalastel vigu taga... Nad rõõmustavad igaühe üle, kes nende keelest huvi tunneb!