Vestmik

et Joogid   »   tr İçecekler

12 [kaksteist]

Joogid

Joogid

12 [on iki]

İçecekler

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti türgi Mängi Rohkem
Ma joon teed. Ben-ç-y---iyo-u-. B__ ç__ i________ B-n ç-y i-i-o-u-. ----------------- Ben çay içiyorum. 0
Ma joon kohvi. B-n -ahv- iç-y-r--. B__ k____ i________ B-n k-h-e i-i-o-u-. ------------------- Ben kahve içiyorum. 0
Ma joon mineraalvett. Be- --de-suy--iç-----m. B__ m________ i________ B-n m-d-n-u-u i-i-o-u-. ----------------------- Ben madensuyu içiyorum. 0
Jood sa teed sidruniga? Li---l--ça- ----çiyors-n? L______ ç__ m_ i_________ L-m-n-u ç-y m- i-i-o-s-n- ------------------------- Limonlu çay mı içiyorsun? 0
Jood sa kohvi suhkruga? Ş------ --hv- mi i-i--rsu-? Ş______ k____ m_ i_________ Ş-k-r-i k-h-e m- i-i-o-s-n- --------------------------- Şekerli kahve mi içiyorsun? 0
Jood sa vett jääga? Bu-lu----mu-iç--or---? B____ s_ m_ i_________ B-z-u s- m- i-i-o-s-n- ---------------------- Buzlu su mu içiyorsun? 0
Siin on pidu. B--a-a b----a--i v-r. B_____ b__ p____ v___ B-r-d- b-r p-r-i v-r- --------------------- Burada bir parti var. 0
Inimesed joovad šampust. İn-a-l-- -a-p-n-a-i---or---. İ_______ ş_______ i_________ İ-s-n-a- ş-m-a-y- i-i-o-l-r- ---------------------------- İnsanlar şampanya içiyorlar. 0
Inimesed joovad veini ja õlut. İn-a-l-r-şar-p ve-b-r- i-iyor-a-. İ_______ ş____ v_ b___ i_________ İ-s-n-a- ş-r-p v- b-r- i-i-o-l-r- --------------------------------- İnsanlar şarap ve bira içiyorlar. 0
Jood sa alkoholi? A-ko- a-ıyor --s--? A____ a_____ m_____ A-k-l a-ı-o- m-s-n- ------------------- Alkol alıyor musun? 0
Jood sa viskit? V-s---i--yor -----? V____ i_____ m_____ V-s-i i-i-o- m-s-n- ------------------- Viski içiyor musun? 0
Jood sa koolat rummiga? Rum-u---la ----ç-y--s-n? R____ k___ m_ i_________ R-m-u k-l- m- i-i-o-s-n- ------------------------ Rumlu kola mı içiyorsun? 0
Mulle ei meeldi šampus. Ş---any---ev---o-u-. Ş_______ s__________ Ş-m-a-y- s-v-i-o-u-. -------------------- Şampanya sevmiyorum. 0
Mulle ei meeldi vein. Ş-rap-s-vmiy--um. Ş____ s__________ Ş-r-p s-v-i-o-u-. ----------------- Şarap sevmiyorum. 0
Mulle ei meeldi õlu. Bir- --v---oru-. B___ s__________ B-r- s-v-i-o-u-. ---------------- Bira sevmiyorum. 0
Beebile meeldib piim. Beb---süt-se---or. B____ s__ s_______ B-b-k s-t s-v-y-r- ------------------ Bebek süt seviyor. 0
Lapsele meeldib kakao ja õunamahl. Çoc----aka- v----ma ---u --v-y-r. Ç____ k____ v_ e___ s___ s_______ Ç-c-k k-k-o v- e-m- s-y- s-v-y-r- --------------------------------- Çocuk kakao ve elma suyu seviyor. 0
Naisele meeldib apelsinimahl ja greibimahl. Kadı---ort-----s-yu-ve gr--furt s-y--s-v-y--. K____ p_______ s___ v_ g_______ s___ s_______ K-d-n p-r-a-a- s-y- v- g-e-f-r- s-y- s-v-y-r- --------------------------------------------- Kadın portakal suyu ve greyfurt suyu seviyor. 0

Märkide keel

Inimesed lõid keele, et suhelda. Isegi kurtidel ja vaegkuuljatel on oma keel. Selleks on viipekeel, mis on esmane keel kõigile kuulmispuudega inimestele. See on kokku pandud sümbolitest. See on visuaalne keel ehk ‘nähtav’ keel. Kas viipekeel on mõistetav ka rahvusvaheliselt? Ei, sest viiplemist saab teha erinevates keeltes. Igal riigil on oma viipekeel. Ja seda on mõjutanud selle maa kultuur. Sest keel areneb alati kultuurist. See kehtib ka keelte kohta, mida ei räägita. Siiski on olemas ka rahvusvaheline viipekeel. Kuid selle märgid on mõnevõrra keerulisemad. Siiski riikliku viipekeelte sarnanevad üksteisega. Paljud märgid on ikoonilised. Nad viitavad viidatava objekti vormile. Levinuim viipekeel on Ameerika viipekeelt. Viipekeeli tunnustatakse kui täieõiguslikke keeli. Neil on oma grammatika. Kuid see erineb suulise keele grammatikast. Seetõttu ei saa viipekeelt sõna-sõnalt tõlkida. Siiski on viipekeele tõlgid. Teave edastatakse viipekeelega üheaegselt. See tähendab, et üks märk võib väljendada kogu lauset. Viipekeeltel on ka murded. Piirkondlikult võib esineda ka eripäraseid oma märke. Ja iga viipekeel on oma intonatsioon. See ütlus kehtib ka märkide kohta: meie aktsent paljastab meie päritolu!
Kas sa teadsid?
Eesti keel kuulub soome-ugri keelte hulka. Seega on see soome ja ungari keelega suguluses. Ungari keelega paralleele leida on siiski väga raske. Paljud arvavad, et eesti keel sarnaneb läti või leedu keelega. See on aga täiesti vale. Sest need kaks keelt kuuluvad hoopis teise keelerühma. Eesti keeles ei ole grammatilisi sugusid. Nais- ja meessoo vahel ei tehta vahet. See-eest on aga 14 erinevat käänet. Eesti keele õigekiri ei ole väga raske. See järgib hääldust. Seda peaks aga kindlasti mõne emakeeleoskajaga harjutama. Kes eesti keelt õppida tahab, vajab distsipliini ja pisut kannatust. Eestlased ei aja aga välismaalastel vigu taga... Nad rõõmustavad igaühe üle, kes nende keelest huvi tunneb!