Vestmik

et Joogid   »   no Drikke

12 [kaksteist]

Joogid

Joogid

12 [tolv]

Drikke

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Ma joon teed. J-g-dr-kke- te. J__ d______ t__ J-g d-i-k-r t-. --------------- Jeg drikker te. 0
Ma joon kohvi. J-g d-i-k-- k-f--. J__ d______ k_____ J-g d-i-k-r k-f-e- ------------------ Jeg drikker kaffe. 0
Ma joon mineraalvett. Jeg-d-i---r m-----lvann. J__ d______ m___________ J-g d-i-k-r m-n-r-l-a-n- ------------------------ Jeg drikker mineralvann. 0
Jood sa teed sidruniga? D--k--- -u t--me- s-tr-n? D______ d_ t_ m__ s______ D-i-k-r d- t- m-d s-t-o-? ------------------------- Drikker du te med sitron? 0
Jood sa kohvi suhkruga? D-i-k---d---affe--ed -u--er? D______ d_ k____ m__ s______ D-i-k-r d- k-f-e m-d s-k-e-? ---------------------------- Drikker du kaffe med sukker? 0
Jood sa vett jääga? Dr-k------ va-n ----i-? D______ d_ v___ m__ i__ D-i-k-r d- v-n- m-d i-? ----------------------- Drikker du vann med is? 0
Siin on pidu. H----------fe--. H__ e_ d__ f____ H-r e- d-t f-s-. ---------------- Her er det fest. 0
Inimesed joovad šampust. Fol-e--dr-k--- m-sser--d---in. F_____ d______ m_________ v___ F-l-e- d-i-k-r m-s-e-e-d- v-n- ------------------------------ Folket drikker musserende vin. 0
Inimesed joovad veini ja õlut. Fo-k-t -r--k-- v-n -g -l. F_____ d______ v__ o_ ø__ F-l-e- d-i-k-r v-n o- ø-. ------------------------- Folket drikker vin og øl. 0
Jood sa alkoholi? D-i-ker -- al--hol? D______ d_ a_______ D-i-k-r d- a-k-h-l- ------------------- Drikker du alkohol? 0
Jood sa viskit? Drik--- ----hi---? D______ d_ w______ D-i-k-r d- w-i-k-? ------------------ Drikker du whisky? 0
Jood sa koolat rummiga? Dr--ke- -- ko----ed -um? D______ d_ k___ m__ r___ D-i-k-r d- k-l- m-d r-m- ------------------------ Drikker du kola med rum? 0
Mulle ei meeldi šampus. Je- li-er-i-ke --sser-n-e -i-. J__ l____ i___ m_________ v___ J-g l-k-r i-k- m-s-e-e-d- v-n- ------------------------------ Jeg liker ikke musserende vin. 0
Mulle ei meeldi vein. Je- l---- ------in. J__ l____ i___ v___ J-g l-k-r i-k- v-n- ------------------- Jeg liker ikke vin. 0
Mulle ei meeldi õlu. J-- l-ke---k-- -l. J__ l____ i___ ø__ J-g l-k-r i-k- ø-. ------------------ Jeg liker ikke øl. 0
Beebile meeldib piim. Ba-y-- li-er -elk. B_____ l____ m____ B-b-e- l-k-r m-l-. ------------------ Babyen liker melk. 0
Lapsele meeldib kakao ja õunamahl. Bar--t -iker --kao ------ejui-e. B_____ l____ k____ o_ e_________ B-r-e- l-k-r k-k-o o- e-l-j-i-e- -------------------------------- Barnet liker kakao og eplejuice. 0
Naisele meeldib apelsinimahl ja greibimahl. Kv-n-------er -pp----nju-ce-o--gra--fr--t-u--e. K______ l____ a____________ o_ g_______________ K-i-n-n l-k-r a-p-l-i-j-i-e o- g-a-e-r-k-j-i-e- ----------------------------------------------- Kvinnen liker appelsinjuice og grapefruktjuice. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + norra (1-100) MP3 norra (1-100)
Videot ei leitud!

Märkide keel

Inimesed lõid keele, et suhelda. Isegi kurtidel ja vaegkuuljatel on oma keel. Selleks on viipekeel, mis on esmane keel kõigile kuulmispuudega inimestele. See on kokku pandud sümbolitest. See on visuaalne keel ehk ‘nähtav’ keel. Kas viipekeel on mõistetav ka rahvusvaheliselt? Ei, sest viiplemist saab teha erinevates keeltes. Igal riigil on oma viipekeel. Ja seda on mõjutanud selle maa kultuur. Sest keel areneb alati kultuurist. See kehtib ka keelte kohta, mida ei räägita. Siiski on olemas ka rahvusvaheline viipekeel. Kuid selle märgid on mõnevõrra keerulisemad. Siiski riikliku viipekeelte sarnanevad üksteisega. Paljud märgid on ikoonilised. Nad viitavad viidatava objekti vormile. Levinuim viipekeel on Ameerika viipekeelt. Viipekeeli tunnustatakse kui täieõiguslikke keeli. Neil on oma grammatika. Kuid see erineb suulise keele grammatikast. Seetõttu ei saa viipekeelt sõna-sõnalt tõlkida. Siiski on viipekeele tõlgid. Teave edastatakse viipekeelega üheaegselt. See tähendab, et üks märk võib väljendada kogu lauset. Viipekeeltel on ka murded. Piirkondlikult võib esineda ka eripäraseid oma märke. Ja iga viipekeel on oma intonatsioon. See ütlus kehtib ka märkide kohta: meie aktsent paljastab meie päritolu!
Kas sa teadsid?
Eesti keel kuulub soome-ugri keelte hulka. Seega on see soome ja ungari keelega suguluses. Ungari keelega paralleele leida on siiski väga raske. Paljud arvavad, et eesti keel sarnaneb läti või leedu keelega. See on aga täiesti vale. Sest need kaks keelt kuuluvad hoopis teise keelerühma. Eesti keeles ei ole grammatilisi sugusid. Nais- ja meessoo vahel ei tehta vahet. See-eest on aga 14 erinevat käänet. Eesti keele õigekiri ei ole väga raske. See järgib hääldust. Seda peaks aga kindlasti mõne emakeeleoskajaga harjutama. Kes eesti keelt õppida tahab, vajab distsipliini ja pisut kannatust. Eestlased ei aja aga välismaalastel vigu taga... Nad rõõmustavad igaühe üle, kes nende keelest huvi tunneb!