Vestmik

et Joogid   »   ro Băuturi

12 [kaksteist]

Joogid

Joogid

12 [doisprezece]

Băuturi

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rumeenia Mängi Rohkem
Ma joon teed. Eu--e-u--e--. E_ b___ c____ E- b-a- c-a-. ------------- Eu beau ceai. 0
Ma joon kohvi. Eu--e-----fe-. E_ b___ c_____ E- b-a- c-f-a- -------------- Eu beau cafea. 0
Ma joon mineraalvett. Eu----u---ă---n--ală. E_ b___ a__ m________ E- b-a- a-ă m-n-r-l-. --------------------- Eu beau apă minerală. 0
Jood sa teed sidruniga? Be- c-a- -u-lă---e? B__ c___ c_ l______ B-i c-a- c- l-m-i-? ------------------- Bei ceai cu lămâie? 0
Jood sa kohvi suhkruga? Be------a -u--a--r? B__ c____ c_ z_____ B-i c-f-a c- z-h-r- ------------------- Bei cafea cu zahăr? 0
Jood sa vett jääga? Bei---ă -----ea--? B__ a__ c_ g______ B-i a-ă c- g-e-ţ-? ------------------ Bei apă cu gheaţă? 0
Siin on pidu. Aic-----e-o -e-r-c--e. A___ e___ o p_________ A-c- e-t- o p-t-e-e-e- ---------------------- Aici este o petrecere. 0
Inimesed joovad šampust. Oam-n-i be-- -am---i-. O______ b___ ş________ O-m-n-i b-a- ş-m-a-i-. ---------------------- Oamenii beau şampanie. 0
Inimesed joovad veini ja õlut. O--e-i--be---v-- ş- be--. O______ b___ v__ ş_ b____ O-m-n-i b-a- v-n ş- b-r-. ------------------------- Oamenii beau vin şi bere. 0
Jood sa alkoholi? B-i-al-o-l? B__ a______ B-i a-c-o-? ----------- Bei alcool? 0
Jood sa viskit? B-i--hi---? B__ w______ B-i w-i-k-? ----------- Bei whisky? 0
Jood sa koolat rummiga? Be- c-la--u ro-? B__ c___ c_ r___ B-i c-l- c- r-m- ---------------- Bei cola cu rom? 0
Mulle ei meeldi šampus. Mie n-----pl-c- şam-----. M__ n____ p____ ş________ M-e n---i p-a-e ş-m-a-i-. ------------------------- Mie nu-mi place şampania. 0
Mulle ei meeldi vein. M-e-nu--i --a-- v-nul. M__ n____ p____ v_____ M-e n---i p-a-e v-n-l- ---------------------- Mie nu-mi place vinul. 0
Mulle ei meeldi õlu. M-e--u--- -la---b-re-. M__ n____ p____ b_____ M-e n---i p-a-e b-r-a- ---------------------- Mie nu-mi place berea. 0
Beebile meeldib piim. Be-elu---u- î- pl-ce la-te-e. B__________ î_ p____ l_______ B-b-l-ş-l-i î- p-a-e l-p-e-e- ----------------------------- Bebeluşului îi place laptele. 0
Lapsele meeldib kakao ja õunamahl. Copilu----î--p-----c-c--a şi------ -e----e. C________ î_ p____ c_____ ş_ s____ d_ m____ C-p-l-l-i î- p-a-e c-c-o- ş- s-c-l d- m-r-. ------------------------------------------- Copilului îi place cacaoa şi sucul de mere. 0
Naisele meeldib apelsinimahl ja greibimahl. F--eii-î--p--ce----ul de-----o---e-şi -e---e-g--pe--uit. F_____ î_ p____ s____ d_ p________ ş_ c__ d_ g__________ F-m-i- î- p-a-e s-c-l d- p-r-o-a-e ş- c-l d- g-a-e-r-i-. -------------------------------------------------------- Femeii îi place sucul de portocale şi cel de grapefruit. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + rumeenia (1-100) MP3 rumeenia (1-100)
Videot ei leitud!

Märkide keel

Inimesed lõid keele, et suhelda. Isegi kurtidel ja vaegkuuljatel on oma keel. Selleks on viipekeel, mis on esmane keel kõigile kuulmispuudega inimestele. See on kokku pandud sümbolitest. See on visuaalne keel ehk ‘nähtav’ keel. Kas viipekeel on mõistetav ka rahvusvaheliselt? Ei, sest viiplemist saab teha erinevates keeltes. Igal riigil on oma viipekeel. Ja seda on mõjutanud selle maa kultuur. Sest keel areneb alati kultuurist. See kehtib ka keelte kohta, mida ei räägita. Siiski on olemas ka rahvusvaheline viipekeel. Kuid selle märgid on mõnevõrra keerulisemad. Siiski riikliku viipekeelte sarnanevad üksteisega. Paljud märgid on ikoonilised. Nad viitavad viidatava objekti vormile. Levinuim viipekeel on Ameerika viipekeelt. Viipekeeli tunnustatakse kui täieõiguslikke keeli. Neil on oma grammatika. Kuid see erineb suulise keele grammatikast. Seetõttu ei saa viipekeelt sõna-sõnalt tõlkida. Siiski on viipekeele tõlgid. Teave edastatakse viipekeelega üheaegselt. See tähendab, et üks märk võib väljendada kogu lauset. Viipekeeltel on ka murded. Piirkondlikult võib esineda ka eripäraseid oma märke. Ja iga viipekeel on oma intonatsioon. See ütlus kehtib ka märkide kohta: meie aktsent paljastab meie päritolu!
Kas sa teadsid?
Eesti keel kuulub soome-ugri keelte hulka. Seega on see soome ja ungari keelega suguluses. Ungari keelega paralleele leida on siiski väga raske. Paljud arvavad, et eesti keel sarnaneb läti või leedu keelega. See on aga täiesti vale. Sest need kaks keelt kuuluvad hoopis teise keelerühma. Eesti keeles ei ole grammatilisi sugusid. Nais- ja meessoo vahel ei tehta vahet. See-eest on aga 14 erinevat käänet. Eesti keele õigekiri ei ole väga raske. See järgib hääldust. Seda peaks aga kindlasti mõne emakeeleoskajaga harjutama. Kes eesti keelt õppida tahab, vajab distsipliini ja pisut kannatust. Eestlased ei aja aga välismaalastel vigu taga... Nad rõõmustavad igaühe üle, kes nende keelest huvi tunneb!